Sõnale laev leiti 190 luuletust
Mõtted
Mu sees elab väike saareke
kuhu mõtteid võin lasta lendu
Mõtteis mõlkumas ka valge laevake
saaks ometi pühitud maailmamuredest
valu ja vaevake...
Kuhu jääb see kaua oodatud laev
mida kõik nüüd ihkavad taga
Maailmas pole ei otsa ei äärt
mured ära minna ei taha
Tähelaevas
Elon Muski tähelaevas
kogu meeskond kartis
Selgeks kui ei lähe taevas
ei saa anda starti
Elon Muski tähelaev
stardiks iga ilmaga
Kuid kui valla loodusraev
ei näe starti silmaga
Elon Muski tähelaevast
kui on tume horisont
laeva taeva saatmisvaevast
ei saa selfit president
Suunamudil
Influenceril ei ehi
Ükski riideese keha
Et veelgi õrritada mehi
laseb paljalt pildi teha
Fänn tutvuks iga rakuga
ta kehast- kuid justnagu narrides
Täit alastust ei paku ta
vaid hoiab mõnd kitarri ees
Fantaasiate jaoks veidi ruumi
üks mõistlik influencer jätab
Küll keset unenägusid nii kuumi
fänn ise takistused võtab
Ümarmudil unimudil
Võõrsilt laev tõi võõrast liiki
Kuidas sattus suunamudil
meie Eesti Vabariiki
Lootuste laegas
Pea kuklas,
vaatlen tähitut taevast.
Päikegi tiirutab
teisel pool maakera.
Vähe paistab siit
maapealsest kosmoselaevast -
nii kord aheneb süda,
kord silmatera.
Lapsena vaagisin,
kumb tähtsam on,
hingest silmad või elune süda.
Nüüd tean -
vist oleneb ilmadest.
Mõlemad täitmas on
piiritut lootuselaegast...
Koitudest ehani.
Näen seda
sinugi silmadest,
tunnetan südamest.
/Mari*Uri/
Köhi verd
Otsi, Otsi, kohta kus sa saad ja lükka teine sisse,
otsi Otsi, Kohta kus sa saad, ja külva neid hirme!
Kabuhirmus, mõrvarlikud pilgud, lidud ja lidud,
neuroosi kinni kiilund, maski tagant hapniku vaeguses,
piilud, respiratoorne, olfaktoorne su metamorfoosne,
kokutav morse, kordusest koosnev, süsteemne,
institutsioon, neuro-lingvistik piltliku koob,
definitsioon, illusiivne kihistatud ühiskond,
on selline periood, millel otsused teeb ajus hirmunud pool,
virgunuid siin soos, kemmerlingis sittumas koos,
propagandast üledoos, poliit vasektoom loom,
kõigist ja kõigest saanud .....
Meri
Lained tasa õõtsuvad,
ikka üles ja alla,
tunne, justkui hälli sees,
ikka üles ja alla.
Kajakad ei jahi kalu,
kalamehel ei näkka.
Näkid vesiroose,
upitavad üles laineharjale,
mis valutama küll paneb,
nende südame?
Taamal laevad kaugenevad,
pühin pisaraid soolaseid,
silmapiiri taha pilk,
jääb kauaks veel.
Meri on nii püha..
Loovuse Loovutus [2]
pea käib ringi, keerleb, pole mul ju muud kui präegust hetke, kaval pea..
nõnda veenev, kuigi tean vaid üht- kõigi nende aastatega jäin pehmeks,
otsimas meedet, trotsimas keelde, loopimas kasteete, ehk saan selgeks,
mis meister? Mis best seller? Silmakirja teener, ja mis teegelt? On ses-siis,
mu hingele peegel? Aga siin on igal ühel ju teistsugune reegel, ei saa käia ma nende,
sillutatud radasi, nende kirjutatud tavasi, silmust nõnda saan ja ei jaksa nii,
tunnen end kohe halvasti, kui kellegi mõtte haarasin ja kedagi mõjutasin,
nõnda sõna mängus jõlgun nagu katine masin, .....
Puust Laevad
Puust laevad veel, kadumas kaugele-kaugele,
Pole randund veel, tunne millest neid laule teen,
Vees nii külm, saaks vaid kuidagi ma pardale,
Kaua siin vees juba hulpinud - ei tea, ei mäleta,
Laeva huku üle elanud, endiselt pole suutnud pääseda,
Nii kaua vees ligunenud, et täpselt ka, ei saa määrata,
Kes ma olen, kus ma tulen, kuhu mu kurss kulges,
Kõigest triivin tuules sinna kuhu laine uhub - minna tuleb,
Ei otsi mind pääste paadid ega majaka tuled, kui hõikaksi,
kas keegi kuuleks? Väikesed tunduvad kõik argi elu mured,
harjunud juba, et nagu ilmgi, kõigi meel täis k .....
Kuklalask[2]
mis on õige, persse kõik need kultuurid, religioonid Ismid ja vaimsed puurid, litsid ja pruudid,
kes vaid paberit taga ajada suutsid, reaalsest väärtusest teadmata midagi, ära ole nüüd nii vibalik,
kardan ja üksik olen ju minagi, pole selleks kellelgi mis tegelikult piisavalt ridasid, kirkad pliiatsid pinalis,
hakkavad ju tuhmuma, kui laseme sellel KÕIGEL siin juhtuda, taeva pasunad on juba kuulutand,
pole mõtet kõige vägevamat närvi ajada..Kogu elu siit maalt minema uhub Ta- see poleks esimene kord,
kui ülbeks läksime- peas puudus kord, pederasmiast ja ajupesust sai orve .....
PALVE
SUVE SILLERDAV TAEVAS
TÕI MINU JUURDE SIND
NÜÜD ELAN LOOTUSTE LAEVAS
JA IGATSUS ÜMBRITSEB MIND
SA POLE KUULUNUD KUNAGI MULLE
KUID MÕTTES SIND KUNINGAKS LÕIN
NING OMA SÜDAME SULLE
JÄÄDAVALT KINGIKS MA TÕIN
SIND PALUN --
ÄRA JÄTA MU SÜDANT LAOKILE
VAID ENESE LÄHEDAL KANNA
JA ARMASTUSE AKEN TEE PAOKILE
OMA HINGE ET SAAN SINNA PANNA
/2007/
Sügis
Suvelõpp või
Sügise algus
Kasvõi
Pime aeg
Kutsu kuidas tahad
Võib juhtuda
Et kukud maha
Ja siis võib kustuda
Teadmine
Sellest kes oled
Teadmine
Sellest kes olid
Siis mis teha
Ma ei tea
Kui jätad keha
Käed ja pea
Kui lendad ära
Taevasse
Tähesäras
Tähelaeva sees
Seal istud
Ja mõted
On lahti lastud
Karjamaadele
Kuldsesse suvesse
Aga sina oled teel
Sügisesse
Teadmata meelt
Soojuses ja headuses
Puhkad
Haihtuvad seadused
Ja puhkad
Miski ei loe
Kuigi
Kui sul on soe
Nii pole kõigil
Tähtede embuses
Õhulaevas
Ei hooli me keeldudest
Tööst ja vaev .....
Baktun
Raugeb mu laulev; kannad kokku, kulpi Aule;
vaatlen ja kahtlen; vahele ei sega; kui maadleb;
hirmus, seda mina ta toidab; kujutlustega hoiab;
nii kaval; nii osav; et see rahuldab teda;paistab terav;
oma hääle kõlas kadunud; ennast petab; kui lakamatult vestab;
korrutades möödanikku; Söör, sa oled kadunud tagumikku;
öelda vahest sooviks; kuid juba natukene kõrgemast toonist;
see enest kaitsev meel loeb joonist; kui lekkiva kerega laev näeb tormist;
seirates; eirab mind sealt lagunevast tornist; näpuga näidates;
kuidas saaksin öelda, sellele "Härrale", teadmised .....
Sähh
Poleks iial arvanud; et tuult terve elu pingutades tallanud;
tõde salganult; tuntud radadel matkanud; et saaks must hull;
et teistega ühilduda; lugupeetavuse lõksust välja astun ja endale ei luba;
sellist näitust siin; sellist lohhi käitumist; nähes kuidas lilled närbusid;
ajud kärbusid ja elu eest polnud üldse mitte tänulik; igal käänul viin;
end kuskile muutuvasse; midagi mida tundsin; kui elu pale;
välja lastes; neid malle; ei mingit promo; seistes seal kus iga teine;
on praktiliselt homo; kõik aina esinevad; Küll nad on paremad;
küll nende ütlemine on terav; tund .....
Mu aiasopis
Mu aiasopis puhub tuul
ja väike aken hingelt maha vajunud.
Lõplik pakane, see suur
on mu aia poole teele asunud.
On kured maha jätnud pesad
mis mu korstnapitse ehtisid.
Pooleli jäi eine - terad
mida linnukesed nokkisid.
Poolikuks jäi valge aed
hoovilt kadus laul ja naer.
On lagunema hakanud laed
ja lombis uppus puukoorest laev.
Logisema jäigi värav
mille kaudu minust lahkusid.
Ma ei suutnud parandada ära -
ja nii toad mu südames siis jahtusid.
Mina üksi seisma jäin -
kuhu minulgi on lennata?
Niitmatagi on jäänud hein
olen osanud elu peljata.
Mina üks .....
Valguse poole ...
Üksi triivid saatuse merel.
eluraskuste tormides seal.
Otsi varju me kodusaarel,
või hukkud ta karide peal.
Leia - sõber , teekaaslane,
mõte kel ergas karsklane.
Abiks hinged sul armsad,
käija kellega ühised rajad.
Koos lähete valguse poole,
nii tahtejõud kurja võidab.
Tasud perele vaeva, hoole,
õnne randa , elulaev jõuab.
Hansi!!!
Vana Räpane Värdjas [2]
sõnad pähe tikuvad;korrektsuses;olen siin perfektsuses;lendu teel;keeldudes;
Uskumast;jutustan;vaid sellest muunduvast;julgustan,neid kes on unustand;
kuidas olla vaba,voolata nagu vesi,läbi iga pisemagi ava;kavas vaid tava mis jagab;
hetke mõtted;ei ole ma paha,lõhken,lihtsalt haru harva,vastu karva pole midagi;
ja ega ma tegelt ma suurt oma välja ütlemistest ei arva;kõige eest pean vastutust kandma;
saan oma palga,varem või hiljem;lasen lihtsalt tihkelt,õide sellel lillel,võite kujutada pilte;
sülgan lihtsalt kiirelt;armastada pühendudes kribada neid silpe;silme ees manat .....