Sõnale tugev leiti 314 luuletust
Uus ja hea
Vana aasta kaduvikku
kaob koroona maitse suus
Pärast ilutulestikku
tuleb äkki täitsa uus
Uues õnnelikus järsku
kaovad mustad mõtted vanad
Peagi uue mure värskus
jätab vanast ainult kenad
Koroona harvemaks küll muutis
peod kuid andis meile aega
näha kõiksust ja kes suutis
sai enda/pere sisse kaeda
Uuel aastal põhjapõder
toob jõulukingid jaanikuus
Maskist ilmub kadund sõber
on sõprus tugevam ja uus
Eluetapid
Igal eluetapil algab uus
ja lõpeb vana.
On ka vanast aegu,
mida ihkad tagasi.
Uuelt,aga saada,võtta,
kas õnnestub see alati?
Kõik ei ole meie teha,
puruneda lootus võib.
Kellelgi võib olla kama,
või siis saatus soovib nii.
Tugevust on elus vaja,
olla kui kännujuurikas.
Elu nõrgad murrab maha,
talla -alla surub nad.
Väetina me ükskord ilma sünnime,
abi vajame.
Elupööriste vintsutada
ja hammasrataste pureda,kui jääme,
abi otsime.
On aeg mõtlemiseks enne uut algust
Taas aasta möödunud nii kiirelt
Kuid palju meile toonud ja andnud
Uusi kogemusi mida enne polnud
Ja mis meid ainult tugevamaks teeb
On aeg mõtlemiseks enne uut algust
Analüüsimiseks iga juhtunut
Mis sinuga koos olnud sellel aastal
Ja näha halvaski vaid tükikest head
Sest oled tugev ja alla eales ei anna
On aeg mõtlemiseks enne uut algust
Vahetub see aasta uueks kohe
Võta kaasa sa mis tunned et on vaja
Ja jäta maha mida võtta ei taha
Nüüd on sinu otsustada see
On aeg mõtlemiseks enne uut algust
Mis oli hea mis oli halb
Ka igas .....
Eesti mees
Olen küllalt elu näinud
Veidi läinud rasva ja
Masenduses põhjas käinud
naha all on kasvaja
Kas veel elan ühe aasta
või siis nelikümnend kaks
Noorust iialgi ei taasta
Lähen järjest paksemaks
Rikutud on eluskeem ja
unustatud diskoteegid
heitlikuna ajukeemia
väidab ilusaks kolleegid
Ainult arstid minu viga
ei usu - tugev eesti mees
Tule siis kui pensi iga
praegu oled teistel ees
Kõnelev kuusepuu
Olin väike kuusepuuke,
kui mind pandi istuma,
juured ajasin maapõue,
et saaks suureks sirguda.
Vihm mind kastis.
Muld mind toitis,
vahest tuul mind sakutas,
okkaid maha raputas,
päiksekiir mind soojendas.
Kevaded on suveks saanud,
pimedad kõik sügised,
talved olen üle-eland,
keegi pole puudutand .
Ãœkskord ikkagi
ma lähen,
laia ilma laiali,
kännujuur jääb minust
alles,
kus kord suureks
sirgusin.
Taevas kõndija
Sõnum kirjutatud seinale, mille taga te kõik end peidate,
võrsub valu, ennast ehk leiate, eirates mu veidratest,
tunnetest kasvanud luulet, une seest, muutumatult,
uutsust kandnud, truudus saabus, untsus kasvul,
juhtub kasu, udu pasun, saamata aru, kuidas see maru,
vere janu, hetke on saabund, miski ei laabund,
leidmata kaaslust, kinni kasvatamas haavu,
maandund, kohas mida keegi omaks nimetada ei tahtnud,
armun, uuesti, nendes tunnetes kuuled mind,
sõnad seal puresid, mõõtmas eal muresid,
tean vaid seda pead, nõnda teda nean, ei miskit head,
välju eal, sealt, kõikide se .....
Teie nimel
Tühi pea, leidmas rea, ühtivalt seab,
kirjutama peab, kihutamas teie seas,
jäämas endaks, seda minust maailm eeldas,
keetmas uut suppi, mida tundsid,
kui kuulsid, mis murdis läbi teadvuse,
kullast südamest leides headuse,
leides selle peatuse, kus peatudes,
veab mu luule, milles kulgev muster,
ära enest tundes, tsipa nuhtles,
kuid taban nukke, nii sõpradel kui vaenlastel,
viimaseid mul pole, pole vaevand eneses,
vaid kirjutades vestetes ja kui keel neil peksleb veel,
siis selgeks igas hetkes teen, mis mind hoiab,
neid uputab selles samas tulva vees, kurba meelt,
hoian ja .....
Pagunitega mees
Valin meest pagunitega,
kuid mitte meest, pagunite eest.
Pagunitega mees,kindel kui kalju,
seisab minu eest.
Pagunitega mees,
mind kui nõrgukest,tugevamaks teeb.
Pagunitega mees, tunnen temas lõvi,
kaitsetute eest.
Pagunitega mees,seksikuse sümbol,
minu silmades.
Pagunitega mees,
kas on ikka seesama mees,
kui pagunid puuduvad õlgadelt?
Sellele veel selgust saama pean,
enne,kui otsuse ma langetan.
Armas jõuluturg
Armsaks pean ma jõuluturgu,
mis igal aastal Tallinnas,
keset vanalinna hõngu,
Raekoja platsi peal,
igihaljas kuusk on püsti,
tugevalt seisab jala peal.
Ei kõiguta teda seal miski,
jõulurüüs särama ja näitama end peab
olgu rahvast vähe,palju
kõik nad tulgu jõuluturgu,
hingekosutust sealt saab,
igal kaunil jõuluaal.
Pigem kurb kui loll
Midagi meelde tuleb, rinnus tunnen, pühkinult une,
naha alla pugend, tugev, nukker, kurbusest juba,
kasvanud ajus muskel, tagasi tulemas mu juurde,
ei usu sõnu, lubamine pettuse muster, pettun,
see usaldus sees ära vägistatud, iga nende tegu,
rinnust läbi on lasknud, valu selle kolba vallutanud,
uhkus neil nii suur, et see roostes noa haavadest,
Enam südame juurde läbi ei mahu, kasutati,
kuniks oli minust kasu, vaid hüppelaud, paremasse ellu,
kaaperdades omale uut meest ju, kes paremini ei teadnud,
ei alles jäänud isegi natukest austust, et anda vastust,
vaid valskus ja ig .....
Pettus
Ärkasin täna kui sombune ilm,
eile veel petsid mind,
mu sinisilmsust kattis
su valede loor,
kätt südamel hoides
tõotasid sa,
ei iial sind jäta,
mu armastus sa.
Pisarad silmis,
tõotasid veel,
kui truupeni sitsis
olid mu ees,
sõnu kui pärleid,
pillasid suust,
lubades mulle tähti ja kuud,
nüüd taiplikuks muutund mu meel.
Valedevõrku kui lindu puuri,
püüdsid sa mind.
Punusid võrgu nii tugeva,
vale armastus vandega,
oh, lase mind lahti,
sa piinad ju end,
oh, lase mind lahti
ja unusta mind!
Nootide agrobaatika
Noodid teevad noodijoontel agrobaatikat,
sabaga ja sabata,
heliredelil lendlevad,
miil on redel,
jool on redel,
kõigil oma pulgake,
sol on tugev,
fa on vapper,
la laulab laulukest,
nõnda lõbus on neil olla,
noodijoontel karata,
kuni tuleb käsklus range,
joondu,valvel,kuulata!
Rahu
Värsil millel tunded,
pärib mis on puhkend,
mis lahti tegi uksed
Kas mind kuuled?
Kas näed, mis mu käed,
toond su juurde, liikuma,
Tasaselt kiikumas, edasi tagasi,
ühe sama silmapilguga,
kiindumas...
Et leida mis juhtus jõe tänav kolm,
jõe tänava norm oli et teen terve,
Ja siis veel pool, koht teisel pool sood,
käes noos, väed toob, näe rool,
jälgi kuidas silmapiiri tagant loob,
uue, kui gaasipedaal põhjas kulgen,
üle teinud nii vanad kui uued, tugev,
lahti jäid lukust uksed, vabaduse kutsel,
tundes milles muhe, sonisin läbi une,
et koos polnud mu juhe, no .....
tähelepanu saad- see mu halastus, vabadus kui teravat keelt vallanud, vastandun, kui paha aimanud, sind aidanud, et sa ei lõpetaks seal kus kõik need alatud, murtakse teil pimedas jala luud, naisest saab luud, ja sinust ka ei midagi muud, kribatud jutt, siis vihatud Kuut, kuulsin oma nime su äbariku suus, karmid räpparid, kohe näha kelle riista nad imesid, kelle stiili nad näppasid, nõnda tähtsad siin, teevad nägu nagu nad mind ei märkakski, kindlasti kindlasti, ridadevahele peidavad solvanguid, vigased tähed, kes mul ammu ära omatud, ärbelda julge ükski siis, kui mind .....
— M KTormituuled
Tormituultes seista tahtsin täna,
käed laiali, nägu pilvedes,
suured tammed minu taga,
juurtega sügavalt maas,
murdusid-hääleta.
Raksatus läbis minu südant,
kuid kindlameelselt seisin veel maas.
Raju ja torm mind julmalt rapsisid,
jäised vihmapiisad näkku
ärme lõid.
Punnispõskne tige tuul,
maast lennutada püüdis,
ei olnud ma ju juurtpidi maas,
jagu must ei saand.
Oligi vist marutuule ainukene plaan,
murda,
välja kiskuda iidseid tammepuid,
juurtpidi maast.
Kurb oli vaadata,
hing nuttis sees,
kuid tormituultes muutusin
tugevamaks veel.
Tõhus
Kõige sügavamatest lukus südame soppidest,
Läbi sügav vee valulikest hoopidest, kurjad,
kes siin resideeruvad ebaõnne mulle soovides,
sisemises must mis igavesti vaid poolel teel,
hoobeldes, põgenes, vorbib end uus tekst,
siirast austusest, laulu muster, tugevat tundes,
enesekindluse munder, kriipivat häält sulg teeb,
kastide kaupa vihikute pabereid tabades, avanen,
seisan püsti, sülgan vabaks ideed, vaid kõnelen,
vaim õige sest, kellekski ei mõtlend end, võitlend,
ei kukkunud kõrgelt, võimed, kasvamas mõõtmed,
las kõik põleb, las kõik kõrbeb, vastu taevast là .....
Dr. Kuus [2]
Doktor Kuuel nii madal ei kehti, löön letti, peaga vastu latti, ehki,
küsimus kerkib, kaua me siin tühja vehkind, end vaesusega ehtind?
Mis saaks, siis kui vaid raskem tee meeldiks? Vajaliku kätte teeniks,
selle wismari palati tavades kahtlend keegi? Ei maksa kohaneda,
turvalisuses ei voha terav, vaid nüri koht, mis väga ei eland,
veidralt, peitmas, seda kes sa oled? Las naeravad, neil vaid seinad,
mille taga ei suuda nad allakäiku peita, vanglas nende täius,
tõde iial julgend vesta, ei kuulu ühtegi gruppi ismi religiooni,
doktoril ta oma koostis, miski mida taevas välja l .....
Ootus
Vaata,linnud lendavad ära,
kallim,lähed sina ka,
või ehk siiski,jääd veel täna,
tiibadeta ei lennata saa.
Las need linnud lendavad ära,
kevad saabub uuesti,
kurbus hinges,ei tea mina,
kas sind näen veel iialgi.
Tuuled linde kandvad ära,
mul on tiivad tugevad,
sinu juurde jõuan täna,
südames ma tunnen nii..