Sõnale igavesti leiti 189 luuletust
kuuvalgus granaatõunte õitsemise ajal
kui öise tähe kauge valgus
jääb igavesti saatma
Sind mu arm samamoodi
nagu pilvi vihm suveõisi
sumisevad mesilased
vett kallaste vahel kuppudes jõgi
Hispaania palavuses
oliivipuu tuhande aastane vari
mägedest alla tulev
higist lõhnav määgiv lambakari
steppides tulpide õitsemine
sinise taeva all silmapiirini
kuu valgus Türgi mägikülades
granaatõunte õitsemise ajal
hing mida näha aeg-ajalt vajab
Igavene ärkvelolek
Mu põhikooli klassivend
suri eelmine nädalavahetus
ei suutnud ta kaista end
luulude eest, mis pähe mahtus;
ta oli skisofreenik
kes kartis teisikuid
kui klassis iga teine kodanik
kellega koolis kuid;
küllap elu endalt võtiski
kuna kartis võõraid kodus
alati paranoia esineski
enda tuppa luku taha kadus;
vandunud ta naabritele
kuidas nägi muste varju
ja et ta jääks igavesti ärkvele
tema kingades sellega ei harju;
kuulnud koputusi ja hüüdmist
tema nime ning terrorit
psühholoogilise sõjaga murdmist
tehti ja lubati rünnata ka naabrit;
taheti isegi tema .....
Karma seadus
Ümber minu humalana keerdud,
uimastun ja astun üle piiri.
Olgu ma siis igavesti neetud,
tingimusteta võin teenida vampiiri.
Karma seaduses sa oled minu jumal,
lömitan su ees ja anun almust.
Pühendumusel ja armul jäägitumal
minu jaoks ei ole jäävat karmust.
Kohus meie üle ammu peetud,
kuigi vaekauss kaldus siia- sinna.
Nõtkun alistunult, kui mu ümber keerdud,
klammerdud, ja mul ei lase minna.
kui armastad elu
kui sa armastad elu
armastad ka mind
sest ma armastan kõike elusolevat
kõike, mis hingab ja vajab toitu
on ka anorgaaniline maailm minule tuttav
need hetked kui hingata ei saa,
kui hing on nii hingetu
et sa ei saa ühtegi sõõmu võtta
õhku
sa lunastasid oma patud Issanda palge ees
isegi kui sellel pole nime
on Su nimi nüüd puhas
igavesest ajast igavesti
armastus päästab maailma,
seda peame uskuma
ja papsi raamatutest on seda hästi näha,
kuidas ta väikesele tüdrukule õpetab armastuse tähendust
need raamatudki kinkisin sulle
kuidas tegeleda ärevusega
mi .....
Kaks südant
Olen südamest ma tänulik Sulle,
et oma südame avasid Sa kui lilleõie, mulle.
Kaua otsisin peidetud ilu,
mis varjul Su südames
ja sügaval hinge sees oli.
Mäletan aega, kui arglikul moel,
kiikasid minu poole...
Sest hetkest ma tundsin,
et miskit mu sees,
tõi mul külmavärinad peale.
Tundsin Sinu hinge-puudutust,
ja nägin Su kurbi silmi.
Su ilu kui päike, paistis läbi Su südame,
ei moodsat kleiti ei kingi,
Kuid Sinu südametuksetest aru ma sain,
et leidnud olen oma ingli.
Kui lähenesin Sulle, siis taganesid Sa,
kuis hing tundis siis õnne.
Sa tundsid seda õ .....
mis muutub
kas lill teab et ta õitseb
järv et on taevale metsale
peegliks puu et lehtib
pakub suvepäeval varju
pilv et on vihmast raske
mägi et purskab
põld et muutub kurvaks
kui odrast saab tühjaks
vettima hakkab vihmast kõrs
hea et suu saab Sulle öelda
oled igavesti kallis armas
meel julgeb olla harras
mis muutub kui sõnade asemel
vahel on vaikuse kõrb
tühjus mida hetk hakkab täitma
sõnade asemel eredaks läitma
20.07.2022
Tartu, Raekoja plats
Suudlevad tudengid Raekoja platsil
jahutab igavesti teie embust
purskkaevu jahe vesi
möödujais äratab lembust
nähes niimoodi teid kahekesi
kade olen
et mind seal seismas pole
hõõgvel huul ja pale
kurgus ohe
raeplatsist üle minnes
teid peatun vaatama
siiski vahel
saamaks rõõmu teist kahest
möödund armu nii veres äratades
hetke kuldseks säratades
Sel ööl kuu oli kuldsem taevas
Sel ööl oli kuu kuldsem taevas,
tähed kirkamalt särasid,
pilvitum paistis öötaevas,
öös oli vaiksemat hingamist.
Selle kaunima öö ma valisin välja
ja tegin ta esimeseks pulmaööks,
et tunda hinges õnne kuuma,
et südamesse leekima lööks elu uus.
Kõik öölinnud olid minuga päri,
nad kaunimalt laulsid sellel ööl
ja tasa laksus lainetes meri,
ning rahu voogas vetevoost.
Mällu jääb nüüd igavesti,
see kaunis, armastust täis suveöö.
Nüüd elu minema peaks hästi,
terve öö oli kui õnneloos.
Armastuserongis pole ajal kiire
Unenäo puudutusest
äratasid mind üles.
Oma ajatu hinge väega,
puudutades mind,
armastava käega!
Kas kuuled? Ma armastan sind
Tões ja usu Jõuga
Jumalikkuse sillal.
Kõik see juhtub täna, mitte, millal?
Tõin su siia vaatama öötähtede sära,
Et olla sinuga eemal
Seal kus pole kära.
Ma puudutasin sind
Et ära segada meeled
Ja üheskoos põimida keeled
Et üheskoos teha asju
Siin ja sealpoole piire
Ajal ei ole meie jaoks enam kiire.
Sest igavese armastuse rongis peatub
Alati ruttav aeg, mis üritab sind
Emotsioonide tulva matta,
Halli ürpi katta
ja armastuse e .....
Unenäo unistus täituvas reaalsuses
Sa oled mu unenäo unistus
Mida maises elus näha ma saan
Sa oled mu unenäo nägu
Keda tunnen ja tean
Sa oled mu hinge võbelus
Peegeldus maailmade taga
Sa oled mulle kõik
Ka siis kui mu teadvus magab
Sest magades loodan ma sind kohata
Vahest südamest ohata
Ohata südame põhjast
Tunnete tulva
Trotsida sinuga koos maiset surma
Sest meie armastus elab eludeüleselt igavesti
Siin ja seal…
Ta elab koos sinuga ja minuga hingeääres ja selle põhja peal
Ta on alati meie käte vahel
Puudutuse sees…
Ta on sinu ja minu huulte soojuse leek
.....
Miks
miks kardad
surma?
see on elu üks osa
miks kardad surma?
see mis algab
peab kunagi ka lõppema
miks kardad surma?
mida vanemaks saad
seda rohkem enda elust
kinni hoiad -
ei tohi!
miks kardad surma?
kui oled surnud ei oma mingit tähtsust see
mida oled korda saatnud
ja ära pane mulle igasugust koli hauda kaasa -
mul ei ole sellega midagi teha
ning see võtab lihtsalt ruumi ära
pealegi ma eelistaksin et minu jäänused
jääksid metsloomadele
sedasi oleksin vähemalt kuidagi kasulik
surm lõpetab
kõik piinad
ja elu on üks nendest
ning miks soov
elada igave .....
laupäev sõnade seltsis
Maipäev pilgeni päikest täis
üle hetkete serva
päike hommegi valgu
neis pimedus kaota
nagu enne päeva algust
seda teeb
taeva all puhtevalgus
mina ei jaksa kui päevas
on nõnda palju tumedust
hing taluma peab
aja kibedust inimeste viha
elu vastu tigedust
üle hetkete serva
päike hommegi valgu
hing igavesti Sinu janus
seda hääletult anub
Kaunis emadepäev
Kõrgel taevas päike särab,
ema näole naeratuse manab,
lilli täis on metsaviir,
siit lilled nopin, emale viin.
Allikast ma kamaluga,
kristallselget vett ammutan,
emakesel püha veega,
eluvalu kustutan.
Siristajad linnud,
kõik kaasa tulge te
ja kostke ema kõrvu-
Nii armas oleks see!
Liblikad kõik kirjud,
lennake järele,
üheskoos siis rõõmud,
kingime emale.
Kullakallis ema,
Sul õnne soovime,
võrdväärset pole Sulle,
armas emake!
Kokku korjata neid rõõme,
tahaks Sulle veel ja veel!
Jäägu südamesse Sulle,
igavesti emadepäev!
suu jääbki küsima
Saadet „Universum“ vaadates
suu jääbki igavesti küsima
milleks on tarvis universumile
miljardite tähtede
sündi ja surma
jäises pimedas kosmoses
elu hurmav
ei ei iial kaoks ühte
valguskiirde
üleni mu meel
eesvanemate keel
Sina mu armas
koduahju leek
just seda nii väga kardan
Rohkem ma enam luuletusi siia üles ei riputa. Aitäh, kõigile neile, kes viitsisid neid lugeda. Ehk pakkus pisukest huvi.
nagu poleks elugi
olnud midagi muud
kui üks lõputu
ajalehe lugemine
mõrvadest
liiklusõnnetusteste
hinna ja maksutõusudest
olemine mitte midagi muud
kui politseiülemate kuningate
ministrite
panga- ja vangladirektorite
linnas teatrite ees
näitlejate hiigelpiltide
vahetumistest osasaamine
sekka kevad suvi sügis talv
rakettide stardipositsioonidele
viimine
mõned põgusad kohtumised
õnnehetke ootused
suudlevate tudengite
märjaks saamine
raekoja purskkaevust
aja hammasrataste vahele
et kättpidi jäi mõnel meel
ja muidugi majade
varjud täpselt samal koh .....
pisut veel kevadest, olgugi et mu mõtted on kogu aeg Ukrainaga..
ah kui hea
kui saab panna sinu sülle
õhtul pea helde juuli
tunda ninas põsel
jasmiini valget lõhna
kuidas see mu meeli
puhtaks mõseb
et suvi veel me juures
oled tema süles suures
*
lapsuliblikas
talvest üles ärganud
lausub rõõmsalt meel
nähes liblika päikse
käes lendu selle kergust
*
Kosmos
mida teeks seal sina
kus puudub tuuleõhk
ja lille lõhn sõnadel kaja
inimese mõõde ajal
*
taas päike kilgendab veres
päev pilgeni sellest ere
rõõm igas su lausutud teres
*
kuulma oled hakanud
kuidas päev hommikul
sügavalt si .....
Emale
Me kõik tahame rahu,
me tahame armastada.
Keegi ei taha olla lahus,
rahu kunagi vahetada.
Aga pean on pingetest paks-
pole mõtet endale valetada.
Ema ma pean nüüd minema-
kangelasi alati jäädakse mäletama!
Haaran kiivri, passi ja relva
ning teistega asume teele.
Varese kraaksudes, kuulide vihinal-
kaevikus lapsepõlv tuleb veel keelde.
Ema me ei karda, me võitleme
sõber on hukkunud, kas jumala teened?
Me võitleme vabaduse nimel.
Kangelased igavesti jäävad teil meelde!