No ei tule luuletust
minu emast heast.
Olen tema visanud
välja oma peast.

Välja hingest, südamest
ja kustutanud ära
kogemused valusad,
tuhmistamas sära.

Andke andeks, inimesed -
see .....

Loe edasi

Igaühel on erinevad mälestused
kuid kõik nad on inimesed.
Igaüks on inimene
aga nad on kõik erinevad
selles külas on palju erinevaid inimesi
erinevatest nahavärvustest,
erinevatest rii .....

Loe edasi

imetle ning hinda inimesi
kelle probleemide pagas
luukered peidetud kapis
ent nad piisavalt tugevad
tõusta hommikuti ülesse
joonistada naeratus näole -


astuda uksest välja ning
väljud .....

Loe edasi

Meil minemisel , alati suur rutt,
jääb poolikuks hüvastijätul jutt.
Jättes inimesed kes sulle kallid,
oled nendega vaevu keda sallid.

Kas hetkel pisut vale oli arusaam,
või liialt ligidal .....

Loe edasi

Nüüd leinas on maailm ja loodus.
Kustund on nende ainus lootus
pääseda inimsoo armutust itkest,
kõrvale jääda sõja löputust jätkest...

Tema asemele ei sobi küll keegi.
Haarab sõda .....

Loe edasi

Tuul sasib puude lehti,
kaotatud maailmas.
Jahe tuul puhub aknast sisse,
Aga ta ei tunne seda.

Ta viibib kuskil eemal
Iga päevaga aina kaugemal.
Kaugemal reaalsesest ja oma armastatust,
Kau .....

Loe edasi

Puudel õitsevad leevikesed
aknaklaasidel jää.
Kellad käel, käivad inimesed,
seisma kellad ei jää,
ei jää kellad, ei inimesed.
Ei me peatu, ei näe.
Meie meeled on ikka keset
mi .....

Loe edasi

Miks inimesed kardavad
viisakust
Nad tõmbuvad enesesse...

Viimased sõnad, millel kõlan, võikalt,
õrnalt sikutades, mõistvalt kirjutades,
tõmban, kui pole ühtegi aadet, ühtegi vaadet,
milleta nägu ei kisuks kaameks,
surm ja mõrvarid, aju ära .....

Loe edasi