Sõnale nd leiti 8823 luuletust
tuumaheidutuse kohta lugedes
kergem hakkab mis
ka ilmas ei juhtuks kestab
miljardeid aastaid taeva
all edasi veel elu ime
avaneb päiksega krookosel
võilillel kraavi pervel rohus
üleni õis
hakkab idanema seeme mullas
päevas tagasi kõik mida
ahnelt eile õhtuni jõid
nähtavaks saab olemise hiigeltung
iga lehe sünd päikeses olemise sund
Maskide langemise aegu
Mask langeb
kukub kolinal eest
tagantkätt lendab kaevu
priius valla pääseb seest
Teine alalhoidlik on
katsub ikka heaga,
mis naabrid muidu arvavad,
kui äkki mõtleb oma peaga?
Kord iga pidu otsa saab
ja näidend kavast maha
see maskiball, mis elus käib
ei vääri küünlaid ega raha.
tri:nu
Õnne valem!
Õnne valem pole lihtne
Ei ole üht ja ainust.
Õnne jaoks on vaja sihte
Unistusi, aimdust!
Õnneks soovin Sulle tarkust
Leida oma rada.
Julgust näidata just vaprust
Olles valikutes vaba!
Kallile Jan Martinile sünnipäevaks!
---Ando---07.04.2024.a.
.....
See on hoopis
Õde esinejat nähes ehmatab
kes riided seljast võtab
pole ta mitte räppar
see on hoopis strippar;
Juku nurga tagant trügib
ühest onust räägib
lapsi musitada on ta stiil
see on hoopis pedofiil;
üks mees pärib patsiendi pikkust
haiglas lesides antakse vastust
pole see arst mitte üks tepp
vaid see on hoopis puusepp;
uroloog teeb kannikale valu
auku topib, mida hetero ei talu
ta pole mitte Dr. Boriss
see on hoopis pepupoiss;
seksimüüa kiidab mehe tilli
aga kliendi pilgu ajab ta villi
kõrval ehmatab kauboi
et sängis see on hoopis femboy;
mutike aias kor .....
Tervis
Mul selg valutab
Monoloogis arutan
Et vanadus tuleb ligi
Kuid kõik on talutav
See on elu üks osa
Et lagunen bioloogiliselt koost
Ja vanaduspõlves olen täiesti jaluta
Kuid tähtis et ma saaksin aru enda eluloost
Vähem sööma torti
Ja tegema tervisesporti
Selleks on aju meil peas
Jumala poolt antud ja veab
Kasutama nüüd ja praegu et tulevikus oleks ka hea
mis inimene
mis inimene
endaga on teinud
mis elu sõna ajaga
tuhat aastat mööda
mingu hing ei parane
jääb katki seisab lahastes
kosmosestki vaadates
maa üleni rusudes haavades
miljardeid aastaid tähtede
põlemist jäises pimedas
kosmoses selleks oli tarvis
kui õde venda inimene
tapaks enda kõrval teist inimest
Minu päike...
Need meelad söekarva silmad…..
See pilk mis nii siiras ja aval..……
Teeb kaunimaks sombused ilmad…
Huulil naeratus, kelmikas, kaval…
Juustes kevadist kuldkollast sära…
Soojust kiirgamas süda ja hing.
Talv põgeneb kaugele ära…..
Nähes eemalt tulemas sind...
Kaelas kuldsetest kiirtest kee…
Ma tean…....minu päike on see…
Loodus minu ümber
Soe tuul mu kõrvu paitab,
lilli täis on metsaviir,
linnupoju pesast ärkab,
kuldne on esimene päikesekiir.
Kasteses rohus jalg astub,
õhk taevalikult värske on,
lombis konnakene krooksub,
ilus tiik ta koduks on.
Lilleõielt lendu tõuseb liblikas
hea tunne hinge silitab,
süda sees mul laulab,
silm ilu kõikjalt püüab,
mul kevad vastu hüüab!
Masendav teada
Miks mulle ei meeldi, kui
tuleb rahvas ikka kokku
aga sellel kiiks, ütlen hui
pean idee võtma lahku;
eile oli pensipäev
alles siis oli näha vanakesi
kelle jaoks elamine vaev
jagavad samat toitu mitmekesi;
130 € pensionist maha
tahetakse ju arvestada
kõrge vanus teeb paha
ei lasta tulevikus lõõgastuda;
vanurid tulevad välja, sest
neil pole muud elus teha
poputatakse naist ja meest
1x kuus väikse rahaga oma keha;
muidu muudmoodi pole elada
kui väikese rahaga jälle uut
pensionit ajast aega kannatada
kui utoopiline see marsuut;
aeglane mädanemine, ma üt .....
see hele plikaiga
ka mind on ahnelt kiivalt
suudeldud ja kallistatud
hulluseni armastatud
peopesal hinge kui
portselani läbipaistavat
imehabrast hellalt hoitud
õrnusega toidetud
et juua saaksin elu karikast
Su lembe imet
armsaks kõrva sosistada
tuhat korda öösiti Su nime
Kõigist parem
Tee kerkib hoopis,
Olla kõigist parem,
Olgu mitte hoobilt,
Kas hiljem või varem.
Ees uus uks, taas lukkus,
Peopesad langetavad võtit,
Rõõm mu sees jälle hukkus,
Tungivalt eitab aru eht tõtt.
Ainus liialdamatu ilmsus,
On öeldud üksnes väliselt,
Tunde järgi justkui vale hingus,
Kuid seekord üsna päriselt...
Pikal teel järjekordne lohk,
Ületan niisama, nagu varemalt,
Mõistus ihkab ikkagi rohkemat,
Muidu ei anna ma endast parimat...
Merest ma mõtlen
Armastan sind meri,
sinu imelist kohinat,
sinu valgeid lainteharju,
mis rannale loksuvad.
Armastan sind meri,
sinu valgeid kajakaid,
vahel su süngust, mu meri,
kui südames põletab.
Armastan sind meri,
sa oled mu majakas,
kui kurbus rõhub hinge,
sa teed mulle näitamas.
Armastan sind meri,
oled püha mu südames,
sinust leian rahu,
oled ilus mu mõtetes.
Uus päev
Ikka uuesti ja uuesti algab päev,
mis uus ja tundmatu.
Igas päevas sisu on sees,
häid ideid leiab alati.
Sinagi võid olla minu uus päev,
selle ilusamaks muuta,
siis kurbuski kaob kui nõiaväel
ja uuest päevast midagi head on loota.
Kevadki pungi loob uusi,
uut õitsemist toob iga päev.
Päevades on päikest siiski,
mis rõõmustab su meelt.
