Sõnale nes leiti 1444 luuletust
Mina ju võin
Ei karjume valskusel
karjume valel
Ei röögime sõjatee suitsu ja uttu
Me aadete värskusel
me aususe armsusel
närtsivad õied kuid küllaltki ruttu
Siin enestest arvates oleme paremad
Siin eneseid hinnates
maa/ilma eliit
Vast mõistate aremad
vast sõdade sulased
mõistate- lahkute lennates siit
Vaigistab kaugeimad merised mühad
vaigistab orgude kaja mäe tipul
heletav manitsev kirgas koraal
Kadugu võõrvõimu verised pühad
kadugu võõrad ja verised lipud
verine võltsitud õigus/moraal
Õhkõrna õhkõheva süütuse kesta
all siidist ja sammetist kanname .....
Merd vaadates 12.08
Meri, küll tahaks elada
su kaunis ökosüsteemis.
Su lõhn ja mahe hääl,
mu luulelt aina vaadet röövis.
Sa oled nii naturaalselt lahe,
ei näe enese muukimisega vaeva.
Sa oled nii elus, et unustan paigal taeva
ning jätan oma uhkuse-ja tallajäljed
su läbipaistvasse päikselisse jahedasse
varju.
Armas meri, su loksumine
on kõige rahulikum rahulikkus.
Ma ei lahku su kõrvalt
vaid jään vaatama õrnalt,
kuidas vaikselt vahu vahetades lahutad
mu meelt.
Meeldivas üksinduse kütkes
Одиночество,
Одной быть дало мне честь,
Говоря искренне очень, честно,
Столь манящее оно, совершенно,
Стало быть, дружба с нею неизменна,
Жизнь навеяла в этом быть уверенной,
Не раскрыло тайну, оно, несомненно,
Что наравне с покоем попеременным,
Столь мучительное оно одновременно…
Снова навлекли энтропию,
Нет стремления п .....
Terekäsi sügisele
Täna ärkan uue tundega,
midagi ilusat peab sündima.
See sünnib ilmas ja südames,
kõikides meeltes ja tunnetes.
Iga kord, kui sügis saabub
ja hinge puudutab,
siis minu süda ühteaegu
rõõmustab ja kurvastab.
Sügis iseenesest on ilus,
kuldset aega näha saab,
aga hingel kuidagi on valus,
kui näed linde ära lendamas.
Siis kure kluuks teeb härdaks meele
ja iga langev puuleheke, hinge poeb minule.
Siiski terekäe ulatan ma sügisele,
sest temast palju rõõmu veel näeb.
Segane seis, unest mõjutatuna
lähme magama
see päev tiksub täis
juba eilseid minuteid
millel pole asu
ja udused silmad
ei näe enam leida valgust
kirjamustale mis paberile asetatud
küünlavalgel ööl
aita mööda saata see öö,
mis võiks olla kui erinevate kurbuste puhang
tormine, ent rahulik
vajalik, ent põletav
nii antidootne kui võimalik
milleks?
on asju, mida keegi ei tea,
see saladuse laegas, mida üks inimhing varjab
hoiab oma südame põuetaskus nagu kuivanud hernetera
lootes, et kellelegi on seesama hernes
kuskil seal samas põetasku hõlmas
tuul vuhiseb mööda ja vankrirattad kan .....
Aju kärssamas tuules....
ülekuumenenud prahist, mis tuksub mu soontes
kellele ja milleks
lendurile vaja akadeemiaid
aga mulle
kus peaksin mina savasanas asetama
oma pea
keerulised mõttemängud ei aita
ka roosidest täidetud alleel
miski pole nagu endine
samas minevikku kaasa viia pildialbumites
Tallinn-Tartu bussides
liiga keeruliseks läheb see hekseldamine
karma ja hatha jooga vahel
õige yogi teab
pidin elama Andaluusias ja Dubais
aga ei, elu viis mind isaga seotud radadele
otsima oma juurestiku, oma mulla alust võrestikku
et aru saada, kas see paju
on piisavalt paindlik, et painutada ennas .....
Saripihkar
On miski haisev ja ei sobi
selleks linnas valget lobi
vaate ette, et otsa ei kobi
sest su talla all on jobi:
ja kui juhtus keelele
pole hea mekk ka meelele
igaüks võib saada rasedaks
kui valet asja vaid matsutaks;
mul laadiaks auguga rusikas
igal käel energiat nagu mustikas
jah, naisi Eestis väheks ei jää
nende ilu uhke ja hää;
mehe iha on relvana võimas
käed ei püsi paigal, kui kiimas
nüüd hõisata nagu härg
sest iga hetk saab olema märg;
oma türa hõõrun vinna
nagu haavelpüssi, sihin sinna
kus ohvris oma saaki näen
talle selja taha lä'en;
n .....
Tuuleiil
Tuuleiili võimus vaikselt võtmas maad,
päikselises kuumuses küll veidi jahutab,
kuivatades siiski põldu, radasid,
ojasid ja niite, puudelatvasid,
viimseid rohututte kõrvalisel teel,
kus on loodus vaikkselt võimu võtmas veel,
tuues juurde kurbust, vines leitsakut
nii õhtutunnnil hilja kui väga varakult.
Tuuleiil, Sa puhu siia kauged pilverünkad,
tumedamad pilved või siis hoopis tormiks hakka,
too Sa meile vihma, maale kosutust,
loodusele soojust, headust, armastust.
- Tarmo Selter -
2023
üks helde suvepäev
meel hele ja kerge
et käsi saab joota
aias astrite januseid suid
laduda kuuri talveks
õues kuivanuid puid
sinitaevas kõrgel
tagasi on valged pilved
nii ööl kui päeval
Eestimaal nüüd
õitsevad lilled
hing sellest õnnest
nutta tihub vargsi kiljub
sellest ise oled justkui
puhtam õrnem pehmemad
kallistusteks päevitund sõrmed
Я всё сделаю!
Несомненно: я всё сделаю,
Мой постоянный девиз,
Уйма указов и не извне,
Выполнять их надо умело.
По своей же вине.
Не дам себе упасть вниз,
Это всё в моих руках,
И не в чьих-либо других,
Важнее всего – вера,
Крепкая вера в себя,
Жаль, ибо из рук моих,
Напрочь отобрана она.
Её лишили меня…
Meil hinges ja südames elab üks saatus
Saatus sünnist saati järel meil käib,
ta elab meis,
ta me jälgipidi käib.
Saatuse eest meil pääsu pole,
olgu ta siis hea või kole,
pime, valgusküllane,
ikka ronib sul' turjale.
Saatus pole tolm,
mida pühkida saab ära,
ta vaikne on
ei tee kära.
Ühel hetkel sa märkad
ja tunned teda ära,
kui sul viltu veab
või oled õnneseen olnud kogu aja.
esimene
ja ta murdis armastuse õied
tüdruku südames
ilma sõnadeta lahkudes
ühepoolne hüvastijätt
võis olla egoistina
antud hetkel kergem
kuid kas armid käel
suudavad unustada
ilusana lubatud valesid
kurvastus see on
kuu ja tähtede hääl
noore tüdruku jaoks
ja sa murdsid need armastuse õied
millel alles ärkasid üksinduse unest
esimesed armsad arglikuvōitu tunded
teadmata
kuhu edasi viib
Teda katkine inglitiib...