Sõnale kuum leiti 346 luuletust
Hoogu täis on kevade
Pajupõõsa tagant paistab sinitaevas
selge,
ilus kevadhommik on nii
helge,
kastepisar rohututil
helgib,
liblikas oma kollase kleidiga
kelgib.
Kuldse päikese soe süda
armastust kiirgab kõikjale,
turgutab loodust õitsele,
kuumaks kütab rannad ja mereveed.
Õrn õhk kannab linnukeste laulu,
mahe tuul linnupesa hällitab.
Mõnda lindu pole näinud ammu,
nüüd ta oma lauluga mind tervitab.
Küll see kevade on ilus,
köidab meeli rahuga!
Pajupõõsas pajutibud,
jäävad südant paitama.
Mis küll kevadega toimub?
Mulle see aastaaeg ei loe
sest on ebaharilikult soe
mis sobib pigem maikuu näoga
tuleb rohelus ebahariliku teoga;
asfaltteel sõites justkui sulab
ja nii ruttu linnulaulu kõlab
võiks olla 10 kraadi jahedam
ja liiklus hõredam;
lubati, et edaspidi radikaalsem ilm
praegugi ei valeta nahk ja silm
et tajuda rohkem kuuma tuleb
ja tormid rannapäevad suleb;
siniliilaid ja krookused õitsevad
seda ka on imelikku lool
3 nädalat varem aeda kaunistavad
mil alles jürikuu I pool;
pole keegi tahtnud seda
hea meelega õues ei veeda
sest harilikult peaks lund veel sadama
nag .....
Aprillist oktoobrini
Ma ootasin Sind terve nädala
Sa ei teadnud
Ma isegi lugesin päevikus päevi
aga Sa ei teadnud
Ma mõtlesin, et kuhu Sa kaudsid
Kuhu Sa kadusid mu päevade virvendus,
mu energia andja, mu südame löögisageduse tõstja?
Ma lugesin päevi.
Mis juhtus suvel,
oli must auk ja keha kõngemine,
ma muundasin ennast varjuks
mis jäi armastuse toitainetest ilma,
mis otsis lohtutust kurbadest armastuslauludest
ja püüdis endale tõestada,
et see pole päris...
Ma ei teadnud, et Sa tuled.
Aga Sa tulid ka sügisel.
Sul oli ju võimalus loobuda
ja ma arvasin, et Sa teed seda...
.....
Kevadel
Kevadel tunned tungi suuremat,
kellegi või millegi järele.
Kevadel tuleb midagi uuemat,
vallutab armastus südame.
Kevadel on päike kullasem,
ta alati naerusuine.
Kevadel on maa mullasem,
ihkab elukese järgi.
Kevadel on taevas sinisem,
linde palju liikvel.
Kevadel on ärevust suuremat,
tunnet südamel kuumemat.
Särasilmne kevad
Tõesti kevadel on tegu ja nägu
on võlu ja võim.
Metsaserval kukub kägu,
tuul puudeladvus lulli lööb.
Pajutibud ammulisui haigutavad,
puukoore alt putukad piiluvad,
lepadriinud mustatäpilised,
liblikaid tantsule paluvad.
Lilled aasal, metsasalus,
üles virguvad,
linnupojad oma pesas,
üles sirguvad.
Päike kõrgel taevavõlvil
kuumalt naeratab,
särasilmselt meid ta kõiki,
oma embusesse meelitab.
Vaata,eemal pilvepiirilpaistab juba valgus.
Kas ei kohuta sind selle
silmapiiri kaugus.
Kõnnin sinu kõrval vaikselt,
hingata ei julge.
Teed selle hetke kordumatuks,
surud suu mu suule.
Käsi libiseb mu ümber,
Puusa vastu nihkub puus,
selle kire kuumas lõõsas
leemendab mu siidist pluus.
Kui ei tohi aga tahad,
lubatud on siiski.
Ja sa sulgud omaenda välja mõeldud kuningriiki.
Plikana
Sa puhtevalgusena
mu päeva tulid
kui juuni valge
õites palav juuli
pilk kaua otsis
poiste seast
Su silmi huuli
neid hetki palju oli kuumi
kus patja nutsin
et suu Sind suudlemata
jätta suutis
öö piinaks muutis
Sa vahel nüüdki
päeva valgusena tuled
kus kestab edasi
me igavene suvi
haiget tegev juuni
suvine kruusatee
suvine kruusatee
ja lõputu kuumus
ja sellel tolmul astumine
kus kõrval on lõhnavad põllud
saadused, mis ehk valmivad sügise tulekuks
seal teel on kerge ja lihtne
kui mahe suvetuul paitab su nägu ja keha
seal on kerge ja kerguses peakski elu kulgema
mitte raskeid kivisid endale taskusse toppides
Mäletan üht kevadet
Mäletan üht kaunist kevadet,
kui verinoor veel olin.
Süda siis põksus kuumalt sees,
nii armunud ma olin.
Ei kuulnud, ega näidud
endast väljapoole,
sest mu süda kiskus nii tugevalt Sinu poole
ja peas oli kõik segi.
Nii tugevat tunnet
kui ühel kevadel
ei ole tundnud ma eal-
Oli see vast üks armastuse kevade,
mis siiani hinge paitab
ja kõvasti on kinni
südame peal.
Põgeneda....
põgeneda tahaks
kuskile kõrkjate vahele
suvesoojusesse
ranna äärde
järve rüppe
tammede varju
mändide alla puhkama
seal kus hing saaks rahu
seal kus öö annaks päevale kosutust
seal kus poleks aega
ja ajatult seisaks
õhtuilu
nii ma oleks seal ja võtaks vastu
oma suurimaid unistusi
neid kuumusega võideldes
paberile kirja pannes
ennast aeg-ajalt järve vees jahutades
Armastust täis kevade
Mul tunne soe on südame peal.
Su kallistused nii kuumad
kui päikesekiired,
mis põletavad tead.
Su silmist sooja sära
on märgata,
nii hea on sellepeale ärgata
ja Sulle üht suudlust kinkida.
Tõesti kevad äratab südamed,
lööb armastuse õitsele
kui pungad puul,
südame peal.
Kõik tunded tärkavad
justkui uuele elule.
Selline ongi elukevade...
Lase ta lihtsalt sisse
oma südame.
Tuule identiteedikriis
Ära vaata mu poole,
vaid tunne mind
Stiihiatest oleksin Tuul
Puhastav, muutlik, purustav
Vaadatud ja vaateid on liiga palju
sellele, kuidas tuule mõju
inimese emotsioonide virr-varri tasakaalustab
iga Tuul on alguses vaikne kohalviibija
kuni temast saab lammutav jõud eksistentsile
Arvate, et Tuli on ka mu sõber
Jah, Tulega on mul hea suhted,
hea võimalus teha kuuma õhku
Tule ja Tuule arvelt
millal tuli muutub Tuuleks ja Tuul tuleks?
kas üldse muutub, kui neid ühendab lihtsalt üks vokaal?
Tuletus Tuuletus
Maad ma eriti ei tunne,
Tuulena on parem olla Maa kõrval .....
Naistepäeva kaunis hommik
Hommikul, kui ärkad üles,
oma naist Sa hoia süles,
olgu kasvõi pilves ilm,
pane ikka naisel särama silm.
Keeda naisel' parimat kohvi,
lisa suhkrut juurde veidi,
kata lilledega voodi,
kauneid sõnu öelda proovi.
Võta naisel kinni käest,
kallista teda kõigest väest,
jaga suudlusi kuumemaid,
ütle tal' sõnu soojemaid.
Tules Karastunud
Historyl napib häid saateid
selle kanalil puudub õige sisu
pandikunnid, tulnukad ja aarete leid
võtab ära TV-vaatamise isu;
ainus tõetruu šõu on sepasaade
nimega Tules Karastunud
see päästab ära mu vaade
mida sealt kaua otsinud;
tehakse eri takistustega
esimeses voorus oma noad
jagatakse materjali teistega
kuumust täis kõik toad;
teises voorus tuleb käepide
ja siis tehakse teraga katseid
kahele võitjatle tuleb side
kuidas kohtunikud kiidavad neid;
5 päeva oma kodus meisterdavad
koopiad õigel parameetril
fännid ja töötunnid neid kiidavad
seisavad k .....
Pilved taevas sosistavad mulle,sa tuled homme.
Siis oma kuumad huuled surud minu suule .
Ja hellitad mu ootel olnud keha.
Su sõnad kõrvus kõlavad kui luule ja ma ei tea,mis tuleb minul teha.
Ma sulgen silmad,naudin sinu käsi,mis libisevad õrnalt üles ,alla.
Su hellitustest iial ma ei väsi.Akna taga ikka vihma kallab.
Tuuled lendlevad mu akna taha,et näha seda armastuse pidu
On hirm,et jätad minu maha ja unustad ,mis seni on meid sidund.
Pilved taevas sosistavad mulle,sa tuled homme...
Kas ükskord sellest ootamisest väsin,millal saabub homme aru küsin.
Tuulel akna taga vai .....
ei mõista saa
kohut armastuse üle
ta ilustki ülem
on nii nagu teele
kaasa antakse
sind armus elus kantakse
õnn et lembest puutumata
ei jäänud hing ei suu
mis siis see vahel oli
kui märtsisula tuul
mis pungad vaid
äratab raagus puul
mu põsel siiani veel
meeles Su põsk kuum
mu suu kuis otsis
Su janus suud
Keskiga
15 aastat
on möödunud
kui tunnen, et iga jaanuari lõpp
algab minu jaoks justkui uus tärkav kevad
sest siis sain selgeks et ikkagi punastaval palgeil
pean küsima Sinult abi
Ära pauguta uksi kui möödud mu koridorist
raamatud vedelemas üle elutoa
kunstimuuseumis pilke vahetades
autoportree hinge koju jõudmisest
Max Richteri "Kevade" saatel
Vaata mind sellisena nagu ma olen
kui oma tihkeid juukseid palmikust lahti sean
heidan riieteta voodisse
sest keha on tulikuum ja ootab uusi kogemusi
sukeldumas näilisesse lõpmatusesse
mis on inimmõistusele kirjeldamatu saged .....
Mmmarjane
marjane mälestus suvest
hoides kätest kinni
luues ühtsuse tunnet
nagu kogukonda
oma vormirõivaga
ja varajase täiskasvanu-eaga
ei peljanud
ei peljanud üksindust
ja neid lõputuid põlde
seda kuumarabandust
või seda, kellel kukrusse rohkem on kogunenud
"sibab kiiresti vagude vahel"
kas ka tantsupeo rütmis?
kui ma suudaksin kõik oma kogemused
panna veimevakka
kas need seal säiliksid
mu mälestusesmed, mu hetked elust, film hetkedest
ratastega mägisel kruusateel pedaalide sõtkumisest
"vaga vesi, sügav põhi"
mõistsite te siis, kui olite mind juba natukene rohkem t .....