Sõnale kurb leiti 1260 luuletust
Varjupaik
Lähen ära varjule
Oma luule taha
kui mu hing on nutune
ja süda kurvastada tahab
Lähen ära varjule
Oma luule taha
kui ilm on väljas nutune
ja mul pole midagi teha
Lähen ära varjule
Oma luule taha
kui hing on nõnda nutune
ja süda kurvastada tahab
Mul on varjupaigake
kus rahu leian natuke
Hüvasti jõuluaeg!
Jõuluaeg tuli,oli
vahepalaks räsitud maailmale
Ei märganudki,et väljas tali
nii soojaks küttis südame
Jõulud saanudki nüüd läbi
vana-aasta püsib veel
Tahaks jätta vaenu, häbid
vana-aasta rüppesse
Hoia nüüd sa piip ja prillid
Uus-aasta läinud hüppesse!
Külm
Külm näpistab mu nina
oma jäise sõrmega
poeb põue,varba sisse,
naksab põske,ei tal küllalt saa
Külm jõe-ja järvesängides möllab
katab kaanega
Siis mere poole tuiskab
ta hirmsa maruga
Külm kogub endas jõudu
muutub jäisemaks
Tunneb mere võimsat müha
tal vastu hakkavat
Külm varblaseklutti piinab
Ei lase tal nokkida
üht rasvast pekitükki
mis oksal rippumas
Külm tungib minu hinge
külmutab pisarad
Külm ei mahu südamesse
mis nii soe on sees
Kiirust lisab kurbus
Kiirust lisab kurbus
rõõm jääb maha tast
Lisatud küll sammu,
kuid ette ei jõua tast
Valge haiglamaja
hirm on akendes
Veel üks kannataja
kustub küünlaleek
Aeg ei anna armu
ei jaksa oodata
Nii kurbus lisab sammu
ja aina materdab
Mõtted mustad,sünged
südant rõhuvad
Ülesköetud pinged
veres ulbivad
Elu näitab hambaid
Karjatab kui vaguraid lambaid
Oma lõputul teel
Näotud inimesed meie seas
Sa ei tea iialgi
et sinu niite tõmmatakse
see kuritegu ei jäta jälgi
et salaja igaühte orjastatakse;
kuna raha on maailma valitseja
siis kõik kummardaad seda
on hiearhia ja ainuvalitseja
eksploiteeritakse ei tea keda;
näotud inimesed meie seas
on ülikonnas ja ees ainult silmad
peidetud kurjus on nende peas
nad on kõigi ülemad;
on nad kas juristid, arstid
poliitikud või ärimehed
nendeks on psühhopaadid
kes tähtsaimad naised ja mehed;
su sünd on tulu neile
ja kui tööle lähed ning arened
elu elamine pole meile
seda vandenõud siin loed;
ja need nä .....
Porikuu
Kes arvab et sügis ilus
see on loll
külm lomp ujub igaühe jalus
sitad ilmad on selle aastaaja roll;
tahad õue minna
sind tervitab vihm, jahedus ja tuul
ilmataat armu ei anna
ja rebib lehti ära puul;
kui pritsib auto su märjaks
oli ju ette aimata see
külmaga on tunne, et oled tehtud paljaks
ja gripihooaeg ohvrist vahet ei tee;
porikuuga algab kaos
pole ime, et oktoobril säärane nimi
miski ei hoia 3 kuud vaos
ja toas passimine ka ei toimi;
sest aasta lõpuga tekib masendus
nüüd oled tagasi kodus
tead et sinine taevas halliga asendus
vaenlaseks on saanud lood .....
Linnuke marjapõõsa all
Kössitab üks linnuke
marjapõõsa all
Marjal põsk veel punane
varsti tuleb talv
Mida mõtleb linnuke
seal marjapõõsa all
Siuts on nõnda tasane
pilved madalal
Ära lennand kaaslane
Tal kurb on põõsa all
Mahajäetud marjakorvike
Pesaks punutud tal
Marjal põsk veel punane
Saab üle elatud talv
Üksik lillekene väljal
Üksik lillekene välja peal
Keda ta küll ootab seal?
Kõik lilled ära nopitud,
vaasidesse topitud,
südametel ära kingitud
Ära lillekene nuta!
Nähtav oled välja peal
Su õienupp nii ilus,
mis paistab kaugele
Üksik lillekene väljal,
nopin sinu endale!
Unustus
Vahel on tunne,
et vaadates Päikest,
Kuu põnevam tundubki veel...
Puhuvad tuuled
lükkamas äikest,
rahu kadumas on hinge teel...
Sulgunud huuled,
silm pisaraläikes,
seismas on aeg õhtu eel...
Hetked nii suured,
mis Sinule väiksed,
pühid Sa unustusse need...
- Tarmo Selter -