Sõnale torn leiti 58 luuletust
eebenipuust torn
kangetes tumedates jõgedes
voolab unustuse tuhk
ta kannab kaugeid mälestusi
mõne aja-ruumi taguse ruumi
põrandale kraabitud laavas
see on laastav ootus
maailma eksimise ime ees
kannan ise raskeid sulgi
unustus on ainult tolm
kulunud praokilejäetud uks
ei oota et aastaid saaks tuhat
vajan üht eluaega vaid
ja sedagi on liiga palju
millele üldse mõelda
kui mitte mõelda sellele
kuidas mitte mõelda
õmblusteta ruumid kistakse tühjaks
rõõmutud näod pühitakse valgeks
aga et ükskord peaks tulema
mingisugune vabastav lõpp
see on tuhk
kadu
udu
vabastav l .....
Rõuge Ööbikuoru Pesapuu
Pesapuul on kõrgust palju,
vaateid imeilusaid,
kahel korrusel seal saab ju
ümbrust imetleda vaid.
Astmeid on seal mitusada,
jalad pärast väsinud,
üles jõudes, vaata aga,
tabamas mind värskus uus.
Päiksekiirte tulekumas
kirikut näen metsa sees,
öised varjud siiski juba
peitmas seda minu eest.
Ühel pool on näha pidu,
lärmi kajab üle maa,
siiski kauget silmailu
ei see suuda segada.
Tulen alla lummuses,
öö on saabund' juba,
veidikene kurbuseks
ma endal andmas luba.
- Tarmo Selter -
2023
Maa on minu kodu
Maa on - maa on minu kodu,
taevas - taevas minu tare:
linnupesa minu ase,
päiksepaiste minu padi,
kitsejäljed minu rada,
kuusetukad minu tugi,
pilveviirud minu vibu,
heinakõrred minu käsi.
Pihlaoksad need mu patsid,
samblasasi minu süli,
kuusekäbid minu kannad,
järvepinnad minu pale.
Liblikad on minu lapsed
lepatriinud lillepärjad,
tähetäpid tornikellad,
meresaared minu majad.
Maa on - maa on minu kodu,
taevas - taevas minu tare:
kurekolmnurk minu koda,
astelpaju trepimade,
kasekaared põlvepaine,
ladvalehed pidupõlled,
härmapitsid tanulina,
lillesilmad m .....
Muditud suund
Öösel
Tormisel merel
Oht meid ühendand pereks
Sama rütm
Sama veri
Keelel "perse sa keri!"
Meil veel on mingi alus
Ootab keegi meid talus
Kuigi kibe on meel
Ja ka süda veits valus
Kütus otsas on paagis
Õlu otsas on vaadis
Alles aerud vaid paadil
Jätku armu me Taadil...
Tähtsusetu on kunst
Ja Pallas
Kui tuletornis pole gaasi alles
Mis ühendab jõud
Päästes vägivallast
Aga sitta see majakas
Vaadake!
Kallas!
Tuline muinasjutt
Et vabaks saada
ja, et ei tüütaks teised
tuleb vaja end avada
nagu seda ikka kangelased;
kutsub isand rüütlit
kes päästaks printsessi tornist
selleks pole vaja aadlit
piisab niisamu matsist ka vist...;
läheb siis ilma mõõgata
roheline mees üle silla
kus lohet võib kohata
see püänt pilla - palla;
ja ta pole üksi
kaasas mingi neljajalgne
pistis soomusrüü püksi
lossi välimus on esmapinge;
sai siis printsess toodud
kõrvetas perset, aga asi ants
üks uus muinasjutt loodud
sookolli ummamuudu elegants;
aga siin on ka jutu moraal
kui tegemist on lohega .....
see unub
kellalöök tornis
õhtusse kuulutab
päev otsa sai
jah ka täna hing
haigeks jäi
tee mulle lihtsalt pai
silita peoga põski
mu juukseid
mahenda kurku
tõusvaid nuukseid
hetk hetke kõrvale
kuni tund siis päev
saab elu täis
ja ongi ära läind
see unub sa elu imet
ka täna oled näind
ilmas imelises
õhtuni ringi käid
Su hõõgvel õlad
ja kuhu panna need
palavikku jäänud sõnad
Su hõõgvel õlad need
ahastusest vettind hetked
õnnejanus suu
see nukrus päevi kestev
neist paberile saanud read
kui meel ei tea nendega
mis teha laup kuum
päev otsa sai
tornis kell lõi õhtu sisse
jumal tänatud
nii ongi hea nüüd padjale
saab panna pea tunda
tagasi on sama ilmaruum
tsüklist „Poisiiga“
Koostöös genie'ga I **
In the depths of grief,
where sorrows reside,
A soulmate connection,
a love that won't hide,
Through the tears that fall,
and the pain we bear,
Unconditional love,
forever we share.
When darkness descends,
and hearts are torn,
A soulmate's touch, like a beacon,
is sworn,
In the depths of despair,
they stand by our side,
With love that's unyielding,
a constant guide.
Through the trials of life,
when hope feels lost,
A soulmate's embrace,
a bridge we can cross,
Their presence,
a balm for our wounded soul,
In their arms, we find solace,
and become .....
Kannatlikkus
ma proovin harjuda mõttega,
et vaatad mind
isegi kui mu esmane reaktsioon on "ära"
"ära vaata, ära tee, ära tule"
inimesed kardavad haiget saada
sellepärast nad ära'tavadki
hirm valu ees on nii suur
et pigem laduda müürid ette
või ehitada endale kõrge torn
ja siis fantaaseerida ja osaleda ulmejuttude konkursitel
et seda tekkinud painet enda kehas välja saada
või kirjamusta kaudu kehast välja uhuda
ma proovisin ennast peita
seni ei ole õnnestunud
seal, kus astun varju
ilmutab ennast valgus ja kui olen valge valges
hiilib ligidale vari
kes saboteerides tegevus .....
Pizza Tower
Mulle meeldib itaalia toit
see nende rahva tõeline loit
väga ... omapärase loomuga kah
tahaks itaallannat naiseks? JAh;
vaatasin juutuubis erinevaid mänge
seal jooksmist, võitlust ja känge
aga miks mitte olla pitsakokk
kelle eluga asi jokk;
restoran suleti rahapuuduse tõttu
istudes omaette kuulueb juttu
ühelt pitsadeemonilt teda ähvardamas
et tuumalaserist restorani laskmas;
seega, Peppino Spagetti
hoidmas peas kokabarretti
tomas Pitsa Torni võitlema
sihikindel mainet kaitsmas tema;
võib olla neurootiline mees
keskealine ja suur kõht ees
aga ta naljakas om .....
Creedence Clearwater Revival - Who'll Stop The Rain
Nii kaua, kui ma mäletan, on vihma sadanud
Saladuslikud pilved valavad segadust maa peale
Head mehed, läbi aegade, on püüdnud päikest leida
Ja ma mõtlen, ikka mõtlen, kes peatab vihma
Läksin Virginiasse tormi eest varju otsima
Haaratud muinasjuttu, vaatasin, kuidas torn kasvas
Viisaastakuplaanid ja uued suunad mähitud kuldsete kettidega
Ja ma mõtlen, ikka mõtlen, kes peatab vihma
Kuulsime lauljaid mängimas, kuidas hüüdsime veel
Rahvas tormas kokku, püüdes sedasi end soojas hoida
Sellegipoolest sadas, langedes minu kõrvadele
Ja ma mõtlen, ikka mõtlen, kes peat .....
Rõõm on valgest lumest
Loendamatul hulgal
lumehelbeid langeb,
valge lumi sillerdab,
mägedeks paisuvad lumehanged,
suusarajad lume alla mattuvad.
Lumememmedel on lõbu laialt,
porganditest ninad uhkelt püsti seisavad,
sütest nööbid uhkust juurde lisavad,
lapsed lumehangedes hullavad.
Väiksed kuused, lumest tornimütsid peas,
seisavad kõik ühes reas,
jõulud saabuvad õige pea,
kuusk ilus olema peab.
Hea on olla lumesajus,
kui ta õrnalt langeb peal,
siis ei ole hingel valus,
sisimas juba jõule pean,
oma lastele
Aitäh, et te mind oma isaks vastu olete võtnud, kõigi oma täis- ja teravnurkade, iseärasustega.
see suurem on kui
sõnade poolt sisse piiratud
mingi tükike reaalsust
elu ja aega päeva
taeva alla tulev
hommikune puhtevalgus
see kõrgem on kui Eiffeli torn
põhjatum kui Mariaani süvik
sama elus ja tühi kui Universum
iga kord on see isemoodi
mis paneb tegelikkuse paika
lase sel ära kaduda
vahel õnnestub endalgi
aduda mis see siis om
nii kui om
andis põlvedes
andis põlvedes järele valu
kui kirikul treppi puhtaks pesid
õhtus valitsema hakkas rahu
lapp kuivas pärast nööril
hing jõudnuks kui koju
tagasi viimaks võõrsilt
alles torn ja altar
ikooni ees põleb küünal
ema käsi mis süütand
sul midagi pole karta
süda las rõõmust uksel
tere nüüd kõigile hüüab
eesvanemadki silm
kauguses kinni püüab
05.10.2022
Pilves hooned täna
Kõrgel taevas on pühitsus
linn nagu viirukisuitsus
mis paiskab tuld ja tossu
tehakse palju sossu;
nagu maa teeks tobi
pikad hooned täis lobi
nagu kaks sigarit on need
tehke konist puhtaks teed;
ülikonnas tööline aknast kaeb
linnukesi liginemas ta näeb
nendeks metallist vurisevad
mõtleb: "Hmm, kuidagi liiga ligidale tulevad";
mil käib veel üks kõmakas
võtke iga paugu peale kärakas
nii pilves on tornides kõik
kostab Allahi naeruhõik;
sest USA'le ta poisid
pakkuda tervitusi võisid
parim reis iial suurriiki
viies naftasõjas kaotadud elud viiki .....
Rapuntzli alternatiiv
Peategelane tornis end peeglist vaatab
pole end kaua pesta saanud
kammi kätte võtab
ja patsi karvadest võtnud;
ilma printsi kutsungile reageerimata
juba karvad visatud aknast
kelle kohalolu Rapuntzlile teadmata
et mees ronib üles väljast;
ja muudkui köhatab
udemed tal keelt kõditama
teel üles vaatab
kuidas naine kohtingule valmima;
kes seisab paljana üleval
igat punast tuusti riisub neiu
äkki üürgab valu ta kahel kõrval
kui ära ehmatanud oma peiu;
sest need juuksed polnud
vaid putsikarvad, millega prints roninud
silme eest ta mustaks läinud
nüüd .....
veel mõni rida ajast..
Su arm mu ümber
päevas oli kui
juuni pillav õitsemine
tuules puude kohin
ei lõpeta seda kella löök
mis tornis tunde lööb
mis veel mul tahta ööks
kui taeva veerel eha valgus
Su arm mu tuppa
samamoodi valgub
mu suu ta kannul
huultel hõõg ees
kohtumise janus rõõm
*
üksilduse karikas
kildudeks löö eal
ei vabane muidu
sa ööst
hinge mis sööb