Sõnale taevas leiti 1142 luuletust
Suvi
Ilus aeg on täna minna
ilusasse kuldsesse liivaranda,
käärida püksisääred ülesse
ja sumbata põlvistsaati merevees.
Visata pilk sinitaevasse,
saata lahke naeratus kajakatele,
kanda südamesoojust üle lainete,
õrnu suudlusi meremeestele.
Kevad kaunike-.
Suvi soojusega täidab südame-.
Suvi kuum meelitab rännule,
nagu rändlinde sügise-.
Venus Infers - Goodbye Horses
Ta ütles mulle: "Ma olen seda näinud tõusmas
Kuid see alati langeb
Ma olen neid tulemas näinud, näinud neid lahkumas"
Ta ütles: "Kõik asjad liiguvad öösse"
Ja ma ütlesin: "Ei, härra
Ma pean eksima
Ma pean mitte nõustuma
Ei, härra
Ma pean eksima
Kas te kuulaksite mind?"
Ta ütles mulle: "Ma olen seda kõike varem näinud
Ma olen seal olnud, näinud oma lootusi ja unistusi maas lebamas
Olen näinud taevast, kui see hakkab langema"
Ta ütles: "Kõik asjad liiguvad öösse"
Ja ma ütlesin: "Ei, härra
Ma pean eksima
Ma pean mitte nõustuma
Ei, härra
Ma pean eksima .....
Armastus
Armastus puhkeb
kui lilleke rohus
Armastus särab
kui päikene taevas
Armastus ohkab
kui süda, mis vaevas
Armastus armu jagab
kui hellitav ema
Armastus ilu loob
kui imeline kevad
Armastus tõuseb ja vajub
kui päikeseketas mere piiril
Armastus on ja jääb püsima
terveks eluks
Tasa nutab pilveke
Täna taevas pilvine
tasa nutab pilveke
peitu pugend päikene
kurvalt siutsub linnuke
Tuul veab tuules vihmapiisku
üle ilma laiali
mesimummil lilleõiel
raske lennata taruni
Päevas täna vähem sära
jõuaks juba õhtuni
homme kindlalt päike särab
süda mulle ütleb nii
Omal ajal omal rajal
Rohi juba rohetamas,
rohi roheline on,
taevas värvi vahetamas,
taevas sinine on küll,
kruusateedel kruusakivid,
kruusatolmune on maa,
metsarajad, metsasihid,
metsas rohelus on taas.
Oota, kallis kaaslane,
kas läheme koos edasi?
Ole linlane või maalane,
kas kõik see jätkub sedasi,
et oleks naeru, rõõmulusti,
õnnelikum on maailm,
ei armastus saaks otsa ühti,
rõõmust säramas me silm....
Meil on kodud, maad ja majad,
kas ehk nõnda edasi
kesta saab me elu ajal
kõik veel ikka sedasi,
et üks hetk on ja jälle pole,
on elu üllatusi täis,
rahvas kaob, kuid e .....
Kuuvalges
Õhtul kuuvalges kõnnin,
taas ellu ma sünnin.
Tähistaevas särab,
keegi kaugel naerab.
Tuule kohin mu kõrvus,
südames mu hoolivus.
Vihmapiisad langevad,
mõtted mind painavad.
Kuulen kellegi samme,
keegi mängib trumme.
Veeloigul mu peegeldus,
rõõm mu sees kadus.
Tuuletõusmed
Külvaks tuult ja lõikaks tormi
pole põlispõlumees
miska kastaks miska väetaks
kuidas saada saagid normi
Esimesed aastat kaks
luurin põllul silmad vees
külind tormi lõigand tuult
saak on jäänud viletsaks
Kannan kannatust kui mäge
andke tuuletiival jaksu
pange tormivõrsed tõusma
nõutan taevast abiväge
Vaikib taevas- vastab öö
tasuks andameid ja maksu
luban- meeletuna nõus ma
papist poiss ei riste löö
Saabub keerub noorepoolne
alasti kui ahvatlus
tuuled tormid tülid saan
võtab naiselikku hoolde
Ma ei kahtle keerubinnas
laiub hinges kahtlustus
.....
Jüri viimane päev
Laste koolivaheaeg vajab mälestust
muud polegi, kui arvuti taga
või peetakse poodide vahel jalutust
ja ei püstita öösel vaga;
kui ekskursioon kutsub metsa
siis täna on ka täiskuu
mingem jalgsi, autoga või ratsa
kuulnud, mida räägib 1 suu;
et nõmmes elab nõid
kes meie soove täidab
külastada teda võid
selleks midagi vastu võtab;
kaart lubab orgu minna
on kuulda vareseid kraaksumas
üht püstkoja pilti näitab sinna
jõudes ongi see onn olemas;
kaunitar seisab poisse oodates
peidab ühe käe selja taha
mida mõni halba aimates
kardab, et teeb meile paha; .....
Jahedus
Tulbid ja võililled juba lahti
see on maikuu tunnus
aga ega taimed pea vahti
et kevadega tuleb suur miinus;
nimelt temperatuuris ja sajus
taevas hall ja see kole
ülistamine meil nüüd vajus
tagasi sinna, kus rahul Eestiga pole;
eile sadas rahet mere veerel
kus ma tööd tegin
üllatusi ilmal on järel
terasi tundsin, püüdsin ja nägin;
lörtsi tuleb järgmine nädal
see vastutasuks soojuse pärast
põdrad omadega hädal
et pole ilu saada lõunanaabrist;
kusagil ju oli 20 C juba
ja mitte see aprilli kohta sobinud
pole küsitut sellele absurdile luba
nüüd suve .....
Linnukese kurbus
Mis kükitab see linnukene põõsas,
nõnda haledalt siutsub seal?
Vilksti pea käib siia-sinna,
vihmspiisad lehtede peal.
Tuul see raputanud põõsast valusalt,
linnu süda kurb on,
siutsub haledalt,
leinab linnupojukesi,
kes veel munast koorumata olid.
Leinab linnuemake,
kurb on tema lauluke.
Taevas on nii pilvine,
lein kohale jõuab minu hingele.
Emadepäeval
Emadepäeval õitsema lööb sirel,
valge, roosa, lilla õieiluga.
Imeilusal sirelil laulma hakkab ööbik,
ööbiku laul ema südant rõõmustab.
Emadepäeva lilled on kõik kaunid,
iga ema hing igatseb.
Ema süda on kallimatest kallim,
ema süda on soe ja armastav.
Emadepäeval päike kiirgavam on taevas,
kogu päev on kuldseid päikesekiiri täis.
Ema mured, vaevad rõõmudeks saavad,
ema keelel ja meelel on alati.
sellest sina ei peagi
sellest sina ei peagi
saama aru miks ema
aastaid kiriku treppi
pesi mulle valusalt
armsaks sai kellade helin
mis taevasse tõustes
hinge viis endaga kaasa
mis pidi alla maa
peale jääma
kuidas kuminas kostus
vastu hellus ja puhtus
mis pilvi ja rohtu tuulena
puutus kella löökides
iga kord otsatu nukrus
inimese pärast vastu kajas
Päike
Pilvedesse päike peitnud enda,
tal hea on pilveteki sees.
Ta soojad tuuled saatnud laia ilma,
et temata ei muutuks kurvaks meel.
Mis teeb see päike,
kui ta ei paista silma
ja ei suuda taevas särada?
Vahest pilveteki vahelt piilub ilma-?
Vahest ilmaelu häbeneb-?
Õnneks kuum on päikese süda
ja naeratav ta meel.
Nii laia, sooja naeratust kui kui on päikesel,
ma pole näinud veel.
Päike iialgi ei väsi
käimast oma rada pikka,
ta jõuallikas on suur.
Loodus ja Inimene vajavad teda ikka,
päikeseketas on imeline ja kuum.
America - Lonely People
See on mõeldud kõigile üksildasetele inimestele
Mõeldes, et elu on neist mööda läinud
Ära anna alla, enne kui oled hõbepeekrist joonud
Ja sõidad sellel kiirteel taevas
See on mõeldud kõigile vallalistele
Mõeldes, et armastus on nad kuivaks jätnud
Ära anna alla, enne kui oled hõbepeekrist joonud
Sa ei tea kunagi, kuni pole proovinud
No, ma olen teel
Jah, ma olen tagasi, et jääda
No, ma olen teel tagasi koju
See on mõeldud kõigile üksildasetele inimestele
Mõeldes, et elu on neist mööda läinud
Ära anna alla, enne kui oled hõbepeekrist joonud
Ja eales .....
Ex infernis
Üleilmne silm on väljamõeldis
vana maailma kõikvõimas vägi
see iseasi oma vaatepildis
mida iga rahvas nägi;
on hõime, mis välja surnud
räägib mõõk ja püss rahu eest
võõraid ja väikeseid keeli kadunud
iga mandri seest;
mis taevast alla vaatavad
on suurriikide sateliidid
need jäglivad ja vastutavad
planeeti valitsevad eliidid;
must on mantlis vikatiga naine
siia tuleb ja sind kägistab
katk ja plahvatuslaine
inimese loodud torm hukutab;
on lihtne vabadusse uskuda
kui mingi hääl sinu elu ei keela
aga saatanat võib detailides leiduda
kui ei leia, sii .....
mai
kaua peatus pilk
öö eest sulgunud
tulbil mis kui laps
ema rinda nüüd
päikest ahnelt joob
maa sisse ja välja
hingab hetk end ise
õitsemiseks loob
*
Vaade aknast
mänd haljas
okste vahel eha taevas
ka tuhande aasta pärast
samamoodi õhtu saabub
päeva kohale öö kaardub
Kevad looduse keskel
Üha soojemalt näitab ennast päike,
iga päikesekiir annab loodusele oma läike ,
pajupõsal tibukesed väiksed,
pungad puul lehtivad vaikselt.
sini-sinine on taevas,
niidud, aasad rohelust on täis,
liblikate lend on nii õrn ja nii armas,
lilled kevadtuules noogutavad päid.
Linnulaulust kogu loodus kajab,
pesas linnupojukene ema vajab,
ojakene singa-vonga oma teed rajab,
iga süda vaikust, rahu vajab.