Sõnale kaugus leiti 155 luuletust
Kadunud maailm
jah nii juba tuhandeid
aastaid kokku saavad
talv lumi mets
öösel kuu valgus
külmunud põld
sääl kuskil kauguses
räästate tilkumine
oksal pungast saab leht
teises ilmas see vist oli
sind uksel nähes laudas
ammus lehm
karjamaale minnes
lohiseb rohus järgi
talle rauast kett
*
mu õlad on unustanud
Su käte kallistused
silmad pilkude paitused
sõrmed puudutuste janu
huuled Su hinge puhtuse maitse
meel sõnade haprad
palistused igatsuste
piinava valu
lahusolu kõigest sellest
nagu otsatu talve
siiski tänus ära talun
hingel jaksata palun
.....
jagan hetke
luiged sügisöös
tühi ja pime taevas on äkki
nende müstilist kluugutamist
korraga täis kuulad ja vahid
pea kohal pimedusse püüad
kuulda ja näha nende tiivalööke
ja siis on nad kadunud
jälle on pime tähitu sügisöö
kluugutamine haihtub
kauguses tiibeti helikausina
nii veres kui kõrvus
ka see kuulub elu juurde
ma ei lausu
olen vanausuliste
jonnakast tõust
mis siis karvane
pole mu lõust
Sind armastada
eesvanemate silmis olnuks
see taevani kisendav
surmapatt
Aadamast kaasa saadud
pärandus
vanaisa pilguga näidanuks
kus asub uks vaid ema
ei lausuks
hing sul on nüüd
roojane must
ta aru saab milline
kaugus me vahel nüüd
laskus miks värisen
sellest kui sügistuules
koltunud haava leht
Koolitee
Uued koolid, uued tuuled
elupurjes puhuvad,
kauguseski ikka kuuled
laste kilkeid säravaid,
üks on läinud põhikooli,
teine lasteaeda veel,
kolmas kutsekasse soovib,
neljas ülikooli teel.
Kõiki ühendamas üks -
õpihimu tarkustes,
kuigi väike koolijüts
veel õpib kogu elutee.
- Tarmo Selter -
2023
Veel hing üleni on juulis
neid hetki
praegugi veel tulemas on
kus kardad suve hukku
päeva keerata tahad
lukku peatamaks
õitsemise ruttu
ilu pillavat muutumas
lillede närtsimiseks
metsade koltumiseks
põldude tühjuseks
kauguste mattumiseks
halladesse uttu
vaikust lõhkuvateks
hanede kätsatusteks
pikkade pilvevagude all
ees kui pikk hämar talv
muremõtted
soe õhk suve öös
paitab sinu paljaid õlgu
vaatan kuidas kive rannal lööd
su pilgus kerge põlgus
meri kohiseb me ees
ma vaatan kaugusesse
mõtlen merel mõni mees
ootab pala võrkudesse
sa vaikid ikka veel
ja ma ei julge segada
näol murevarju peegel
ütleb, parem oodata
võtan õrnalt sinu käe
ja nihkun lähemale
usu helgem homne päev
las öö jääb eilsele
The Beatles - I'm Only Sleeping
Kui ärkan vara hommikul
Tõstan pead, ikka haigutan
Kui olen keset unenägu
Jään voodisse, ujun vastuvoolu (Ujun vastuvoolu)
Palun, ärata mind mitte, ära raputa mind
Jäta mind sinna, kus ma olen, ma olen lihtsalt magamas
Kõik tunduvad arvavat, et olen laisk
Mind see ei häiri, arvan, et nad on hullud
Jooksevad kõikjale sellisel kiirusel
Kuni avastavad, et pole vajadust (Pole vajadust)
Palun, ära riku mu päeva, olen miilide kaugusel (Uuuuh)
Ja üldsegi, ma olen lihtsalt magamas
Hoian maailmal silma peal, akna taga möödumas
Võtan oma aega
Lamades ja lakke vaa .....
Rahu tunne
Kas oled tundnud rahu enda ümber,
pilke mõtlike saatnud kauguste?
Kas oled rääkind sellest,
millest mõtlend,
kui rahu tundsid,
pilke mõtlike saatsid kauguste?
Kas oli sul ka kergem tunne,
kergem lahti lasta muredest?
Rahu rohkem võiks ehk tunda,
enda ümber ja südames.
Van Morrison - Crazy Love
Ma kuulen tema südame lööke tuhande miili kauguselt
Ja taevas avaneb iga kord, kui ta naeratab
Ja kui ma tema juurde lähen, siis see on minu koht
Ometi jooksen temani nagu jõe laul
Ta annab mulle armastust, armastust, armastust, armastust, hullumeelset armastust
Ta annab mulle armastust, armastust, armastust, armastust, hullumeelset armastust
Tal on suurepärane huumorimeel, kui ma olen kurvalt meelestatud
Ja kui ma tema juurde tulen päikese loojumisel
Võtab ta ära mu mured, võtab ära mu kurbuse
Võtab ära mu südamevalu öösiti nagu varas
Ta annab mulle armastust, .....
Sõbra värsse lugedes
me hinged kaua olid
päevade rägastikus
üksteist otsides
igatsuste janus
õnne piinavas valus
nii hele oli see ootus
nii sügav nii puhas
see uuesti korduks
oh jumal aita mind
selles palun
*
Need valged ööd
kui kerge on kardinate
taga see puhtevalgus
täis õitsmist kaugus
kui vähkremisest kortsu
läheb ase sa ajal
omasoodu minna lased
tunned selgelt
me olemine võimalik
on üksnes tänu päikesele
tema põlemisele ilmaruumis
mis muutub valguseks aknas
ka öösel juunis
anna andeks ema
Su päevitunud paljad jalad
nende jäljed märjal külateel
siiani mu mälus alles
saanud helluseks
enam haiget ei tee
pisaradki mis liiva laavana
ikka veel kraatri teevad
ja sina muudkui kaugusesse
lähed ja lähed minust aina
eemale hääl nutmisest kähe
selle valuga magalas viimaks
kasvataja süles silmad suled
aastaid kulub
enne kui miilates kustub
selle valu leek
Looduse ilu
Päike sillerdab puude vahel,
rõõmsad näod on igaühel.
Kivine metsatee,
käänuline elutee.
Kõrvus kõlab linnulaul,
see on justkui kevadlaul.
Merelainete kohin,
kuulda on mu hingamisnohin.
Kauguses terendab koduke,
katusel istub linnuke.
Pungad okstel,
lained kallastel.
PIU - PIU - PIU - PIU - PIU - PIU - PIU - PIU
Õu mai gaad, nagu
kuidas mulle meeldib 3D
on mänge, kust saad vaenlasest jagu
ja pole raske see tee;
eriti just zombimängud
kus ONLINE's anname tina
laseme ihusse augud
küll seda armastab mina;
pead otsast, põletada ja hakkida
alla ajada, tankist lasta, ajud välja
ihu ja verd kokku pakkida
küll on palju lõbu ja nalja!!!;
sain 200 punni headshotis
mis vähemalt 300 m kauguselt
mida kogenud laskja kottis
oli laipasi suurtelt numbritelt;
meie fantaasia on lõputu
suuri seiklusi vajame
seadus mängus kehtetu
võime teha, mis tahame;
üks pauk teise otsas
ja s .....
Õitsema hakkavat õunapuud vaadates
keegi puudutas mind
justkui olnuks see
mu oma hing
tundsin kuidas lausus
nagu Sina armsamat
aed kevadet ootab
iga janust punga oksal
päike peost joodaks
see kesta võib kaua
on kes teab kui pikk
ole seepärast kannatlik
nagu teeb seda
sinu põsk ja pilk
sai otsa korraga
minu ja õunapuu vahel
olnud kaugus valgus asemele
olemise lembe raugus