Sõnale suudlus leiti 173 luuletust
tsüklist "Poisieast meheks"
See hullumeelne sõda kestab edasi. Poliitikud jahuvad, mida iganes. Lootus, et selles maa peal vallandunud põrgus.. Selle asemele tulevad siiski tagasi rahu, kevad, suvi.. ärgu jätku meid maha.
Ehk aitavad minugi värsid pisut sellele kaasa.
Hommikul metsas
läbi une laulurästast
vilistamas kuulsin
poisiea puhtus
verele ärgates meenus
Su plikalik suudlus
mu huuli äsja
justkui puutund oleks
mu ahnet suud
*
suur täiskuu aknas
magada ei lase
liig valus valgus
unetusest kuumaks
läheb ase
hinge soovist olla
homme puhtam parem
*
iga leht kui päik .....
Must auk
Olen võtnud tiba
Käin
mööda teadvuse tunnete
hämaraid paiku
Mu inimesed ja elu on liba
Näib
mu südame salajais soppides
valitseb vaikus
Mu südame varjatud tuba
on tühi
ometi tean- ma nii kindel
sind ootele jätsin
Pidid ootama luba
ei tohi
minna- mis siis et ma naise ja lapsed ja elu
vahepeal võtsin
Pean kallama unustust juurde
Jah valan
ja leian su- olgu et silt on ukse peal keelav
veel tumedam sügavam teadvuse paik
Ei valgust- ei tunnete mõtete keerde
nii sala
su olemust kujutlust jäägitult neelav
mu tundmuste kosmose mustendav auk
Jah- selles .....
Ats ja Kats
Olen lillekasvataja Ats
minu naise nimi on Kats
Katsil' lilli täis on terve tuba
sülega toon juurde, kui on vaja
Kats mind armastab nii väga
Kats on sooja ja lahke südamega
Katsil' armastust ma kingin
suudluste ja lilledega
Naistepäeva magusamaks teeb,
kui on laual Katsikese küpsetatud
keeks!
Tahad tantsida minuga?
Kui öökülm on hell
nagu sinu sõnad
kuu kõrgel, hilja on kell
aga end sa mulle annad;
siis seisan valges
ootan sind akna all
jalgupidi lumes
meid kahte ootab ball;
tahad tantsida minuga?
väljas, saalis, kasvõi katusel
kaunis on see hetk sinuga
meie kahe ühtikuuluvusel;
see on enamat, kui uni
kuu annab su huultele läike
talveroosid õitsevad kuni
taevas tõuseb päike;
su suudlus, põletavalt soe
praegu on talve süda
öine jahedus ei loe
iga päev tahan sind kutsuda;
tahad tantsida minuga?
väljas, saalis, kasvõi katusel
kaunis on see hetk sinuga
meie .....
Maastik tihastega
Mul ei ole vaja seda külma ilu,
lumehelveste selgeid korrapäraseid jooni,
pikka sirget alleed,
mille lumega kaetud puud viivad jäälossi,
jäälossi, kus hõõguvad kaminas virmalised.
Irbisenahast mantlis kuningas
silmitseb mind.
Lähenen ja suudlen ta veretuid huuli,
mis põletavad,
kuid mitte kuumaga.
Põgenen!
Samad lumised puud joonsirgel alleel,
kuid ma ei jälgi enam lumehelveste võluvat tantsu.
Astun rohule.
Mu jäisetest sammudest kolletub iga lible.
Ma sulan pikkamisi sellest jäisest lummusest,
vaid huuli veel põletab see veider suudlus,
mis ei soojendanud .....
Kirsi lained
Kuna tead nüüd mind
meeldib sulle, et maski eest võtan
muudkui imetlen sind
nii oma kihvad eest haaran;
olen lasnud end vabaks
tänu su särale
sest nõrkused ei lubaks
aga need jäävad minevikule;
ning ei ole kedagi teist
sellist nagu oled sina
kirsside hõng siseneb sõõrmeist
ning see ongi maagia;
kirsi lained on õhus
ning neid saanud mekkida
naise graatsia on tõhus
võtnud aega, et seda õiget leida;
see pilk ja puudutus
lükkab okkad mu nahalt
selleks on armastus
et iga mees tunneks end visalt;
ning ei ole kedagi teist
sellist nagu on tema
soe emots .....
Siidine sall
Vaarema kaisutas tüdrukut "Kallis
annan sul enese iidseima väe
peida end paha eest siidises sallis
sall tõrjub eemale kurjema käe
Suguselts alati usaldas siidi
otsides armsamaks ausamat meest
tõprad ja alatud määrati süüdi
iial ei astunud ihudel eest
Hiljem kord istusid tüdrukut poissi
kaksiti hämaras voodipea kõrval
sidusid eneseid käsiti silmitsi
käed käisid arglikult piirete serval
Vaevalt said teineteist pisuke maitsta
tahtmised tuikamas kummalgi huultes
enam ei hoolinud endast et kaitsta
vaim hõljus hämaras hämaras tuultes
Poisil ei käed enam k .....
Kui mõtlen sinust
Sa oled armastus
Mu armastava keha rüppes
Sa oled puudutus
Mu väriseva südame seinal
Sa oled tunnetus
Mu käte soojuses
Sa oled vaikus
Mu kuumas kallistuses
Sa oled kaunis
Õitsvas armastuses
Sa oled hurmav
Lõhnavas suudluses
Sa oled samet
Põse puutes
Ja tuli iha silmades
Sa oled kõike mu jaoks
Kui mõtlen sinust.
Su sammud unenäo seinal
Su sammud öös
Kajavad mu unenäo seinal
Kui kõnnid sametisel heinal
Ning puistad oma tunde pärlite sadu
Ja kõnnid mööda meie
Kooskäidud radu
Seal kus käisime koos…
Mäletad naeratust?
Mille kinkisid südame
löökide kajas
Teades, et sinu käsi
Mind jalutades tuikuma ajas
Või oli see sinu kuumav suudlus
Mis segi ajas mu pea…
Mis minuga toimub, seda ma ei tea
Sest mõjud sa mulle just nii
Nagu sammude kaja
Unenäo öös…
Keelatud lubatud keelatud
Kuidas nõuda
endale välja
saatusest määratud
keelatud vilja
Vahest ehk vääratun
magusast mälestus
enese nõrkusest
tuttavlik jälestus
Uskusin kõrkusest
olen nüüd tugevam
olusid haldama
ohtusid lugevam
Saatanat valdama
sai ju kord õpitud
keelatud truudusest
loetud on õpikud
Su magusas suudluses
ärkavas kiusus
on hapu on mõru
nii meeldivalt kaisus
Seekord ei põru
saab tasutud vaev
keelatud vili
ja keelatud naer
Taas silmis on tuli
taas meeletus ihus
taas haaran su järel
taas tühjus ent pihus
Eelmiste elude mälestus tõlkes
Sa tuled vaikselt öös
Mu juurde kui teadvuse tuul
Keerutades mälestuste tolmu
Hinge teadvuses ammu unustatud käikudes
Kus ekslen üksinda oma mälestuste rajal
Sinu nähtamatud käed
Seovad sallina mälestuste niite
Põimivad puulehtedest pärgasid…
Nüüd oled sa tuul
Mis libiseb üle mu näo
Mida tunnen suudlusena oma suul…
Liivamägede päike
Ma rannas lesin
Päikese ja palmi all
Soojal maal võtan vanni
Praen end pruunistades
Soojus paitab kanni
Just nagu sina silitaks
Seda oma käega
Ja lausuksid sõnu mis
Öeldud on väega...
Ma armastan
Su keha ja neid jalajälgi
Sinu Kalvin Kleini
Punase trikoo all olevat naba
Seda nähtamatut
Seksikat kleidi saba
Mille jätsid ulakalt toolile
Visates nõtke käega
Joostes randa
Saades üheks liivamäega
Liivamäe kullas ma päevitan
Püüdes kehasse
Päikesekiiri...
Tunnet nagu puutuks sind
Mu sõrmed, huuled ja keha
Nagu puutuks sa mind
Minu silmade südame tagant .....
Kreeka jumalanna
Kui vahetub nädal oo see on õud
Sest päevas sa kadund
Ja öös oled läind
Ja tundub, et terve igavik
Pole sind näind
Kuid äkki vahest ka veab
ja sul on aega minu jaoks veidi
kapist välja võtad kaunima kleidi..
Selle, mis meenutab suvele sind
See mis meenutab kuis kohtasid mind..
Elu…kirevalt kaunis, mis
vahest on minu jaoks hall
Sinu jaoks norm…
Kuid siiski tajun, et seda öeldes su nägu on morn..
Sest sa tahaks olla ju seal,
Kus olen ka mina
Sa tahaks heita enda seljast lina
Ja vabana karjuda
Joosta ja pöörelda nii kuis ise soovid
Sügis taevast on läinud .....
Sain
Ma tulin sinu juurde
su uksed olid mulle valla
mind ometi ei võetud vastu
ei jäetud kauaks ulualla
Tundus küll
et väljakutset ma ei pelga
ma palusin end kuulata
ma lugesin ja laulsin terve õhtu
sa siiski halastasid mul
ei löönud nuga selga
vaid sirgelt silma vaadates
suud andes otse kõhtu
On nuga korraks olnud kõhus
on teinud pisikese sisselõike
sealsamas aga käinud südamesse
kaks korda või siis ühe kiire põike
Sain sinult siiski midagi
ma olen juba võitja
sain armastada sind
sain hellalt löödud haavad
sain suudluse sain leinavalu
neli kollast õ .....
Pettekujutus
Armastatud siresääre
hõrk ja lõhnav mokamääre
tõstab tunded üle ääre
töötab sisenõrenääre
Suuta suudlus läbi õhu
tõmbab üles vererõhu
krampi armastaja kõhu
täidab unistaja põhu
Kestva hõõrdumise läbi
saabub õnn ja hiljem häbi
kännu kõrval kukub käbi
lahkub mees kui öö on läbi
Mõni maksab nõutud hinda
võtab lõvide käest kinda
ometi ei taha sind ta
katsub ainult veidi rinda
Minu üksildase saare
ainus hindamatu aare
ujudes teeb ümber kaare
tahaks küll kuid puudub haare
Enda loodud meelepette
vangla kõlisevaid kette
sin .....
Ära vaiki
Ära vaiki.
Ära ütle lahti
mu armastusest ja valust.
Tänavaelu poleks minu jaoks
kõigi teiste hülgamised ei
oleks surmavad südamele.
Lahkhelid ja pisitülid
saatusetormi peatada saa
selle keerises
saame tugevamaks.
Kirjutame soovid
tähistaeva paberile
hoiame neid alles
vanadusele vastu kõndides.
Ära vaiki.
Ära ütle lahti
mu olemasolust.
Seisame siin
koosoldud aastate
kindlas embuses.
Valgus põleb öös
naeratuseks -
ärme lase sel
kustuda...
Ühe suudluse eest
vōin ülejäänd maailma
eest pōgeneda
leida tee Sinu juurde.
Ema...
Ema oled aastaringi
vihmas, tuules, päikeses,
kui nüüd ellu astusidki,
olles nõnda väikene,
süütud silmad, väiksed käed
kaitset Sinult otsimas,
valu viimas võluväel
Sinu suudlus, pisarad,
sest ei keegi asendada
suuda Sinu armastust,
isegi kui aastad läevad`,
saabumas on vanadus...
- Tarmo Selter -