Lehed keerlevad kõnniteel,
puudel lehti on veel,
vahtralehed kuldkollased,
pihkugi mahuvad need.
Päikseketas taevas madalal,
rändlinnud lahkunud on,
tiigivesi mustjas kollane
konnade koduks .....

Loe edasi

Tiigis ujub väike konn,
natukene hirmul on.
Äkki tuleb toonekurg,
siis ma oleks väga kurb.

Pika rohu sees end peidab,
hästi vaikselt ennast varjab.
Kui on läinud kureonu
hüppab välja k .....

Loe edasi

See on lihtsalt naeruväärne,
lihtne kuis kõik on.
Värviline kala ujub,
kaldal hüppab konn.
Linnukene täpselt teab,
miks tal pesa on…

Ja inimene aina vaagib,
mis ta mõte on!


/Mar .....

Loe edasi

Lilleke siit,
leheke sealt,
kõrrepealt kastepiisk,
tükike päiksekiirt,
sülega sõnadesooja ja palju palju õnne!
-----------------------------------------

Tipa-tapa aasta kõnnib,
k .....

Loe edasi

On üks üksik tütarlaps,
kes vajab, et keegi teda armastaks.
Ta on nagu väike laps,
kes hakkab nutma, kui teda ei armastata.

Igaüks vajab hellust
ja mõni leiab seda oma elust.
Paljud ei .....

Loe edasi

Tahan püüda ja hoida seda päikest,

mis paneb mu südamele rõõmu väikest.

Tahan nuusutada looduse lõhna,

mis ei tundu sugugi kõhna.



Tahan tunda seda vabadust,

mis pää .....

Loe edasi

Viimased pingutused,
viimased virgutused.
Käes on viimane veerand,
õpikutel uued lehed ette keeratud.

Tulekul eksamid on,
õues kevadet tervitab konn.
Kätte jõuab ka lõpupidu,
kodu poole .....

Loe edasi

Mis mul viga on,
iga mu rida ila toob,
see ila on igalpool,
väljumas lõugadest,
käsutab mõistuse,
täpsustab kõhkluse,
tõde ei räägi võrdlused,
kui iga skeem on võrgu seest,
saata k .....

Loe edasi

Koolis...

Tihti mõtlen ma ennast koeraks,
kes jookseb tihedais tihnikuis,
haugub suu vahus siili peale ja hammustab vöödilisi kasse.
Siis tahan olla kaelkirjak.
Kõndida pea pilvedes, vaada .....

Loe edasi