Sõnale usu leiti 685 luuletust
nii lahti aias
nii lahti aias õide puhkenud
jorjen lõvisuud et ei usu
ilmas olla
võiks veel miski muu meel
millest täituks praegu nii rõõmust
vaatama päevas mida
kordi pöördub
jah ma tean ilu võimas lumm
on ka tema hukk siit see
ta joomise ahne rutt
enne kui kurku tõuseb nutt
03. 08. 2023
vahelduseks suvele
Kaldapajusid lumise Pangodi
järve ääres vaadates
äkitselt tunned
aeg muutub siin
üksnes
vaid kevade ootuseks
raagus põõsastele
koos kuivanud pillirooga
tuisus seismiseks
lumega rääkimiseks
ööga koos vaikimiseks
üks hääl kuni lausub
mine ära
sina oled siin
vaid külaline
mine ära mis siis
et siia lahti on
ka homme värav
*
taeva laotust ühtviisi aega triiki täitsid
nii punaste lippude kandjad
kui pruunides särkides marssijad
70 aasta hiljemgi
ei suuda sa hirmuta
siseneda nendesse aastatesse
teha lahti väravaid ja uksi
laagreisse kabi .....
Ruumiline õnneallikas
Toekalt laetud kohad,
Omastan kanget rahulolu,
Sedasi tekitab see toda,
Selget, ehtsat olemasolu.
Моё место, не переставая,
Бесколебательно влечёт,
Желание не истекает,
Вновь туда же и ведёт…
Подарком станет что-то более,
Помимо глубокого покоя,
Пользы, прямо-таки, не толика,
Вскоре расшевелит из застоя.
Soovi määr on ülekaalus,
Rõõmu tõusus pole kahtlust,
Pole midagi juurde vaja,
Üksnes olla siin ja s .....
Sa suudad veel
Istun aknalual,
mõtes lilled ta haual.
Ma ei taha sind kaotada,
tahan sind armastada.
Ära ütle, et see hüvastijätusuudlus,
istu minuga männisalus.
Ära mine, sa suudad veel,
oled kõigest eksinud eluteel.
Kuulen su hingetõmbeid,
kuula mu lauseid.
Armastan sind,
nagu sina mind.
Ootus
Oodates valgust, vaadates tähistaevast külmal, kuid miskipärast armsal ilmal,
olles vaba absoluutselt kõigest,
mis kord ka piinas -
ma usun, et on sellel seletus.
Arvamus, mis lõhestas hinge,
on nüüd seinal mälestusena,
tähendusena minevikupilkudest.
Lebades kastest märjal rohul
koos oma nähtamatu sõbraga,
ma rõõmust nutan.
Tuul läbib su juukseid kui jää,
puudelatvadel paistab kumav päike,
mis ületab unistuste mäe.
Meil minna on aeg, näe!
Alateadvuslike protsesside esimene episood
sa ei mäleta midagi
nagu kuldkala mälu
kes teab, vaid soove, mida täita
uimab kuskil sügavustes
kõrvad vilisemas tuules
see on nagu lõputu pagasite ladu
ja sa ise ei ole olnud isegi teadlik
et sa pead need kõik kohvrid läbi sorteerima
ja seetõttu sa ei mäleta enam
kes oled ja kus oled
ja kas oled päriselt kohal
või oled udutu oma silmade taga
kui elusus puudub silmades
oled elutu mehhanism, mutrike
kes on ühiskonnale kasulik
aga ei tooda midagi uut ega hingele väärtuslikku
siia ilma
kurb, kui nii juhtub
aga patt on jätta ka õppimata oma vigadest
või el .....
GAAS PÕHJA
Mingi moraalne ebavõrdsus eksisteerib
seadus ja vabadus manipuleerib
Tartus on silmakirjalik autovabadus
linnaisade ummamuudu lubadus;
ühesõnaga, kui vaja muuta liiklust
siis katta lillekastikestega teed just
mil ülikonnas aristokrasdid oma maasturitel
matsid bussidel ja jalgratastel;
rohepööre tabab neid
keda ülekaalus, ehk meid
kes kaasa käsuga hauguvad
piiblis tarkust vanakesed õpetavad;
et tehku nende ütluse järgi
mitte et nende tegudega ise jätad märgi
võib lindi eest ära lõigata
ja avatuks suve kultuuri tärgata;
ok siis, mul endal probleemi pole
.....
muremõtted
soe õhk suve öös
paitab sinu paljaid õlgu
vaatan kuidas kive rannal lööd
su pilgus kerge põlgus
meri kohiseb me ees
ma vaatan kaugusesse
mõtlen merel mõni mees
ootab pala võrkudesse
sa vaikid ikka veel
ja ma ei julge segada
näol murevarju peegel
ütleb, parem oodata
võtan õrnalt sinu käe
ja nihkun lähemale
usu helgem homne päev
las öö jääb eilsele
Puhkus Eestis
Paremat paika ei ma tea,
kui mu kallis Eestimaa.
Siin ma tahan puhkust veeta,
siin ma soovin puhata.
Iidsed tammed, kuused, männid-
kõik nad minu südames.
Kodurajad, paigad kallid,
kindlalt hinges püsivad.
Iial ei või ette teada,
mis juhtub minu südames-
siis, kui Eesti võetaks väega,
võõra väega, südant lõhki rebides.
Siiski loodan Looja peale,
usun kõue vaikimist.
Eestimaale teen tiiru peale,
naudin kodumaal puhkamist.
Peidan valu 12
Ohkan, mil paadiga olen merel
meie seas vaeseid ja rikkaid
kellega peagi ranna veerel
näen ilma põlemata majakaid;
suvi on kaunis, endiselt taevas Päike
pidanud avaral vetel seikluse
aga heaolu on väike
see - eest ajan ette naeratuse;
kuna niipea oleme tagasi sadamas
ja lehvitame, seljas päästevestid
rannavalve meid oli ära toomas
lippudel punased ristid;
intervijuu peagi annan
kuidas meie kruiis läks
sisimas valu kannan
sest tegelikult otsas jaks;
Päike paistis ja ilm oli soe
võtsime pitsi viina me kõik
ja kuna joomisel piir ie loe
peagi kotnud laeva hõ .....
sulepeaga kirjutades
kasta tindipotti sulg
nutta värssides sellest
päiksest soojaks läinud muld
su ümber õitsemine helde
elanud oled juba mõnda aega
ikka ent ära ei harju
roostetab sirel veri valus
sellest karjub Sinagi mööda minnes
vaid lihtsalt lausud ah mis narrus
kui sirelisse nagu poissi armud
B. Pasternakist mõeldes
Dr. Dog - Where’d All The Time Go?
Üle pilvede olid kaljud
Üle pilvede olid kaljud
Armastus liigub läbi minu
Ja sügavikku
Kuhu aeg kadus?
Hakkab lendama
Vaata, kuidas osutid liiguvad
Lehvitades hüvasti
Ja sa tead, et ma muutun väga unustavaks
Kui vaatan sinu silmadesse
Nüüd ta kõnnib tagurpidi (Ta kõnnib tagurpidi)
Läbi paraadi
Ja ma olen kinni varjus (Kinni varjus)
Varjutades varju
Ja pole võimalust
Koristada segadust, mille oleme teinud
Ta riietub nagu padi, niisiis ta on alati voodis
Lilled haigetele ja surnutele
Ta on liikvel, liiga kiiresti ja liiga aeglaselt
Ta muutub kiviks haiglates .....
(mineviku "auku" kukkunud luule)
"Kui joobe aste muutub nii sügavaks
et Sa guugeldad oma eksarmastusi
seal ongi mu alateadvuse põimikud
kui riided liigselt soonivad
kui on ärevus ja oled läbi põlenud
siis puhka mändide varjus
kes suudab kasvada ka liivasel pinnasel
Seal alateadvuse urus
ongi Sinu traumade neuroos
Sinu põhjuste põhjused
"Kuidas on sinusugust naist võimalik
mitte armastada?"
Rebige mind välja ajaloo raamatutest
midagi ei muutu
kell tiksub samamoodi edasi
imeilusas siidjas öökleidis võin lennata
koos sõpradega ühes
Milline suvi see pidi tulema,
kuhu oli areneda,
aga traum .....
Metsik naine
kõik kardavad seda metsikut naist
kes ulub huntidega ja midagi näiliselt ei karda
kasvatab kümmet last ja elab metsas
ilma mitte millegita
ometi selles karguses
on mingi õrnus, mis paelub
mingi pehmus, mis peibutab ligi
ja mingi magusus, mis soovib tunda neid huuli
tihti katkised inimesed leiavad ennast kiiremini
sügavast august
et siis lappida, uluda ja lappida täiskuu poole
oma riidejuppidest teki lappi
et söendada leida veel seda ennast tervendavat akti
mis puhastaks ja teeks elu kord kergeks - kord raskeks
metsikust naisest ei tea kunagi keegi, mida oodata
kuidas .....
27.mai öösel Allikal
männi okste vahelt
maiöö valgus aknas
magada ei lase
sa midagi ei taha
lihtsalt meel on sellest
arem tasem
kaua puutumata jääb ase
*
Liisule
Su hing on kevade
ja suve ligi mitte
enam nendest lahus
supleb nagu aed
õite vahus
joob päeva peost
päikse heldeid kiiri
koos ehaga saab
õhturahuks
hommikuga aknas
õnnevaluks
Rongilt maha tulles
nähes teid niimoodi
kahekesi käsikäes
kevadöösse minemas
suu mult küsib
mis on arm ma vait jään
kaua lausuda ei taha
ühtki sõna viimaks kohman
küll veri ära tunneb
kui arm on .....
Robert Johnson - Cross Road Blues
Ma läksin ristteele ja langesin põlvili
Ma läksin ristteele ja langesin põlvili
Küsisin Jumalalt ülaltpoolt, "anna mulle halastust nüüd
Päästa vaene Bob, palun sind"
Seisan risttee ääres, üritan küüti saada
Ooo eeee, üritan peale saada
Keegi ei paistnud mind tundvat, kõik läksid minust mööda
Seisan risttee ääres, kallis, päike loojub
Seisan risttee ääres, kallis, päike loojub
Ma usun oma hingest, et allapoole vajub vaene Bob
Sa võid joosta, sa võid joosta, ütle mu sõbrale Willie Brownile
Sa võid joosta, sa võid joosta, ütle mu sõbrale Willie B .....
suvehütis
meel tagasi on
suvehütis kus tuppa
kostab käo kukkumine
ees kevadöösse minek
oled jälle üleni vaid
sina ise hinge
lehtimise imes
*
lausuda hommikul
tulpide avanedes
tere mu armas kallis
oled päeva minemas
valmis ka üleni
pilves halli kus akna all
varisevad pojengid
astrid ootavad vihma
suud lahti sinagi hetki
endasse enam ei ahmi
Suede - Trash
Võib-olla on asi selles, mida me kanname
Maitsetud käevõrud ja juuksevärvid
Võib-olla on asi meie veidruses
Või võib-olla on asi meie tühistes linnades
Meie mittemidagiütlevates kohtades ja tsellofaanist helides
Võib-olla on asi meie lõtvuses
Kuid me oleme prügi, sina ja mina
Me oleme tuule käes lendlev praht
Me oleme armastajad tänavatel
Lihtsalt prügi, sina ja mina
See on kõiges, mida me teeme
See on kõiges, mida me teeme
Võib-olla on asi selles, mida me ütleme
Sõnad, mida oleme kuulnud, ja muusika, mida mängime
Võib-olla on asi meie odavuses
Või võ .....