Sõnale lase leiti 1074 luuletust
Kevadel on väge küllalt
Ei kevade vastu saa,
ta uksest, aknast sisse hakkab trügima,
päike oma sooja kiirega
lund nügima, talve eemale peletama.
Kevadel on väge küllalt
maad äratada,
avada lillekestel silmad,
võluda ilma õitsema.
Looduses käib võitlus omaette,
kes kellest vägevam.
Õiglaselt jõuab kevad kätte,
naeratus suul kõige ilusam.
Natalya
Argipäevad saanud läbi
ning õhtud jälle valla
tehakse igalpool tobi
ei lasta öörahus olla;
sest semud ju peavad
saama kõrtsi istuma
oma päevadest kõnelevad
meel ei tohi hakata jahtuma;
ja ühel on eriline soov
nimelt uut naist leida
semudel peas suur proov
et üksik mees meelt ei heida;
leiaks paaritüdruku kauni
miniseelikus, pika ja saleda
säärane, millest räägib uni
kasvõi pagulane, keda;
on kuuldud juba rääkimas
kutsutakse ettekandja kohale
on mehed plaanimas
suure suuga kohtingut sõbrale;
vilistati ja käega viipas
eestlanna oma sõbra
uue .....
ah mis
ah mis päikse kuldne tulv mu
päeva täna sisse voolab
mu kõiki meeli
pillavalt õhtuni joodab
samaoodi lumest vabanenud
kulu mändide all saab soojaks
näib kogu ilm pärast
pikka talve värvub peagi
puude lehtimisest heleroheliseks
õitsemisest heleroosaks
*
nagu lapsel pead
käsi silitada tahab
lumest vabanenud
esimest rohelist rohtu
hing millest oli
talv otsa lahus
saab otsa see
kauane valu
mu õhtutes kui
tagasi kuldnoka
rahutu vile öödes
kiivitaja kaeblemine
kevadtuul penina
limpsib nägu magada ei lase
kodumetsa tulnud kägu
.....
ühel teel
Me oleme kahekesi eksinud eluteel,
vaatame tähti koos linnuteel.
Ei tea kuhu poole jääb paremus,
lohutav on see pimedus.
Hoia mind ära, lase kunagi lahti,
terve öö minuga tantsi.
Tahan igavesti olla su embuses,
püsigu armastus me pilkudes.
Tean, et kummalgi meil pole elutahet,
ootame koos me viimast hingetõmmet.
Ära lahku veel, me leiame tee,
suitsiid, see pole pääsetee.
Ära lahku minu kõrvalt,
ole elu lõpuni minuga rõõmsalt.
Ole minuga viimse tunnini,
kuni elu viib meid pilvini.
mõtlevaks kaaslaseks
teistmoodi kui kuu
elutu maale
oled kaaslaseks
päikese tõusule loojangule
lillele aias õunale oksal
pilvele ülal
sulguvale võilillele
maantee ääres
helendavale Linnuteele
selgetes tähisöödes
liblikale nektari järele
õiele laskuvale
olla selle kõigega koos
aina kangemaks läheb
veres kogu aeg see soov
Super Mario lahendus
Kes on see vahva mees
traksidega ja vuntsid ees
punane müts, käes kolb
tuju pole kunagi halb;
ise torumees, itaaliast
tunneb palju toidumaitsest
ja hüpata kilpkondade peale
see eeskuju kõigele heale;
aga peeretus tähendas
kuidas magu häda sünnitas
ruttu peldiku poole marssis
töö ajast end pausile tassis;
ja kes on see vahva mees
ka traksidega ja vuntsid ees
roheline müts ja paber ligi
see Super Mario veli, Luigi;
ja tungis noorem veli
enne teist ette ning tegi heli
istudes kuivpeldiku nirvaanas
pealekauba sitale onas;
ja mis teeb nüüd super Mario?
p .....
Õnn
Üks pisike Õnn astus majja,
toad hetkega päikest said täis.
Ema pai tegi, silus veel tekki,
isa ukse peal piilumas käis.
Pisut suurem Õnn mürglit teeb vähem.
Laual raamatus siilid ja põder.
Mängukaaslase ootus on silmis,
temast üleöö sai suurem õde.
Lõputut armastust soovin veel lisaks
ja igasse päeva suurt rõõmu.
Kui argipäev mõnikord paineid teil lisab,
saab vanaemade käest värske sõõmu.
MINU EESTI
Ma sündisin siis, kui Eesti oli juba vaba.
Ei tea ma seda pikka kannatuste rada,
Mida esivanemad iga päev elasid,
Mida nende vanemad veel kogesid.
Minul Eestis on elada nõnda hea.
See alati pole olnud nii, ma tean.
Seda enam me kodumaad hindame,
Armastame ja austame.
Mulle meeldib ta tasane maa,
Ilusad saared ja mereveed ka.
Mulle armsad on ta järved ja jõed,
Rabametsad ja ka väikesed mäed.
Eestimaa on meie enda nägu.
Loeb iga väikenegi tegu.
Oleme vabad – taevast mullani.
Oleme eestlased sünnist surmani.
Vabariigi aastapäevaks.....
Vabariigi aastapäevaks kaunid luuleread…
Tekivad kui seened…..metsas pärast vihma…
Tundub, et vist sellest…..kirjutama peab…
Muidu tähtis pidupäev mõnel läheb kihva…
Olen lihtne eesti mees,.....kiidelda ei taha..…
Korra aastas riigi ees, mütsi võtan maha
Nagu õigel eestlasel…..lihtne on agenda…
See on nõnda tähtis päev, et kärbes ka ei lenda…
Minu Eesti
Siin on Su mullased vallid,
järgi jäänd´ metsade viirg,
jah, jääd mulle alati kalliks
sinitaeva laotuses siin,
kus elame, rajame kodu,
austame omade keelt,
kõnnime isade radu,
olles oma emade meelt.
Hoides Sind südame sopis,
mängides hingede keelel,
ridades välja Sind toongi,
oled mul alati meeles.
- Tarmo Selter -
2024
Elul vastu naerata
Kui sa ei tunne elust rõõmu,
oled kui maailma tõugatud,
siis sa lihtsalt eksisteerid
ei soovi ellu muudatust.
Lased minna omasoodu
elul ilusal
ei adugi, et oled loodud,
elu ilusamaks elama.
Sünnime ju siia ilma,
kes valuga, kes valuta.
Siiski elu antud sulle,
elul vastu naerata.
Ei elu põrgut välja kannata...
Rahu
Linnast tulin, läksin metsa,
aeg see oli hiline,
otsisin seal mõnda oksa,
taevas oli sinine.
Jalutasin, leidsin oksa -
nõnda suur ja tugev see,
astusin siis kännu otsa,
mis seal kõrval pehkind veel.
Sirutasin ennast üles,
hingasin siis sügavalt,
hoidsin puul ma kinni ümbert,
hakkasin siis ronima.
Ronisin ma oksa peale,
istusin seal vaikides,
mõeldes halvale ja heale,
elu üle vaagides.
Olles peidus puude süles
lehesahinate sees,
leian ennast jälle üles
iseenda hetkedes.
Kiire elutempo see
ei lase ennast laadida,
tulen ikka jälle veel,
et rahu, vai .....
Kevadel
Kevadel on olla ilus
päikesekiir mängleb puude vilus
magusaid lõhnu täis on ilm
terve päeva laulab lind
Kased tilgutavad mahla
pärnapuud on õisi täis
mesimummid kannudega
vilgas elu kõikjal käib.
Kastemärjad kevadhommikud
õhk virvendustest tulvil
pilved kõrged taevalael
midagi uut juurde sünnib
Kevad see on ilus aeg
toob ilu aeda ja õue
salamisi ja varakult poeb
ikka meile põue.
Kevadel on võime suur üles äratada
armastust ja õitsemist
ikka armastuse õitsemist-
mida muud meil vaja.
Tuline muinasjutt
Et vabaks saada
ja, et ei tüütaks teised
tuleb vaja end avada
nagu seda ikka kangelased;
kutsub isand rüütlit
kes päästaks printsessi tornist
selleks pole vaja aadlit
piisab niisamu matsist ka vist...;
läheb siis ilma mõõgata
roheline mees üle silla
kus lohet võib kohata
see püänt pilla - palla;
ja ta pole üksi
kaasas mingi neljajalgne
pistis soomusrüü püksi
lossi välimus on esmapinge;
sai siis printsess toodud
kõrvetas perset, aga asi ants
üks uus muinasjutt loodud
sookolli ummamuudu elegants;
aga siin on ka jutu moraal
kui tegemist on lohega .....